Pärilik primaarne hüpolaktaasia – genotüübid ja nende seos piimatalumatusega

Authors

  • Irma Järvelä
  • Mall Lepiksoo
  • Margus Lember
  • Mart Kull
  • Peeter Saadla
  • Riina Kallikorm
  • Suvi Torniainen
  • Tarvo Rajasalu
  • Tiina Vilimaa

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10147

Keywords:

hüpolaktaasia, genotüüp, piimatalumatus, kõhuvaevused

Abstract

Piimatalumatuse sagedaks põhjuseks täiskasvanutel on hüpolaktaasiast tingitud piima suhkru imendumishäire. Töö eesmärgiks oli leida täiskasvanu-tüüpi hüpolaktaasia esinemissagedus eesti rahvastikus kasutades C/T13910 polümorfismi genotüpiseerimist ning analüüsida piima tarbimist, piima talumatust ja kõhuvaevuste esinemist erinevate genotüüpidega isikuil. Hüpolaktaasiat määrav genotüüp C/C13910 leiti 24,8%-l uuritutest. Hüpolaktaasiaga isikud tarbisid vähem piima ning neil esines enam kõhuvaevusi võrreldes isikutega, kel oli laktaasi kõrget aktiivsust määrav genotüüp. Siiski ei takista hüpolaktaasia paljudel inimestel mõõdukal hulgal piima tarbimist. Eesti Arst 2007; 86 (6): 383–386

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2007-06-01

How to Cite

Järvelä, I., Lepiksoo, M., Lember, M., Kull, M., Saadla, P., Kallikorm, R., Torniainen, S., Rajasalu, T., & Vilimaa, T. (2007). Pärilik primaarne hüpolaktaasia – genotüübid ja nende seos piimatalumatusega . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10147

Issue

Juuni 2007

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.