Laparoskoopilisest koletsüstektoomiast tingitud sapiteede vigastused TÜ kirurgiakliinikus aastatel 2005–2007: epidemioloogia, diagnostika, ravi ja ravi kaugtulemused

Authors

  • Margot Peetsalu
  • Pille Kirjanen
  • Tiina Adams
  • Ülle Kirsimägi
  • Ants Peetsalu

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10484

Keywords:

laparoskoopiline koletsüstektoomia, iatrogeenne sapiteede vigastus, ravi, tulemused

Abstract

Sapikivitõve kirurgilise ravi valikmeetodiks on laparoskoopiline koletsüstektoomia, mis juurutati Eestis 1993. a. Meie töö eesmärgiks oli uurida selle meetodi kasutamisel tekkivate sapiteedevigastuste epidemioloogiat, diagnostikat, ravi ning ravi kaugtulemusi. Töö näitab, et laparoskoopilisest koletsüstektoomiast tingitud vigastuste ravi on multidistsiplinaarne. Oluline on vältida raskeid vigastusi, kuna tavaliselt nõuavad need kirurgilist ravi, sh kordusoperatsiooni, ja võivad lõppeda letaalselt. Eesti Arst 2009; 88(11):724−729

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-11-01

How to Cite

Peetsalu, M., Kirjanen, P., Adams, T., Kirsimägi, Ülle, & Peetsalu, A. (2009). Laparoskoopilisest koletsüstektoomiast tingitud sapiteede vigastused TÜ kirurgiakliinikus aastatel 2005–2007: epidemioloogia, diagnostika, ravi ja ravi kaugtulemused . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10484

Issue

November 2009

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.