Naiste eelistused ja rahulolu pereplaneerimise nõustamisega Eestis
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10485Keywords:
seksuaaltervis, pereplaneerimise nõustamine, kontratseptsioon, rahuloluAbstract
Seoses ümberkorraldustega tervishoiusüsteemis on pereplaneerimise nõustamisega Eestis hakanud lisaks naistearstidele tegelema ka teiste erialade arstid, õed ja ämmaemandad, lisandunud on uut tüüpi tervishoiuasutusi. Tundsime huvi, kuhu Eestis pöörduvad 25–44aastased naised rasestumisvastase nõuande/vahendi saamiseks, milliseid tervishoiuasutusi nad eelistavad ja mis mõjutab rahulolu teenusega. Uuringus kasutati 835 naise andmeid 2004.–2005. a tehtud postiküsitlusest „Eesti naiste tervis”. Enamik vastanuist oli nõustamise eri külgedega (sõbralikkus / asjatundlikkus / usaldusväärsus / visiidi kestus) rahul kõigis uuritud tervishoiuasutustes. Kõige enam sooviti pöörduda naistenõuandlasse, seejärel erakliinikusse ja vähem perearstikeskusesse. Teenusega rahulolu ol i mõnevõrra suurem erakliinikute ja perearstikeskuste patsientidel võrreldes naistenõuandla külastajatega. Statistiliselt oluline erinevus ilmnes visiidi kestuse ja personali usaldusväärsuse puhul. Abortide arvu jätkuva vähenemise tagamiseks ja eriarstiabi koormuse vähendamiseks peaks perearstikeskuste osatähtsus pereplaneerimise nõustamisel olema senisest märksa suurem. Eesti Arst 2009; 88(11):715−723Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.