Kopsutransplantatsioon

Authors

  • Tanel Laisaar
  • Marget Savisaar

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10491

Keywords:

kopsutransplantatsioon, näidustused, vastunäidustused, elundidoonor

Abstract

Tänapäeval teostatakse maailmas üle 2000 kopsutransplantatsiooni aastas. Peamisteks näidustusteks on lõppstaadiumis krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, α1-antitrüpsiini puudulikkus, idiopaatiline kopsufibroos ja tsüstiline fibroos. Esmaseks kopsutransplantatsiooni eesmärgiks on haigete eluea pikendamine, teisel olulisel kohal on elukvaliteedi parandamine. Tulenevalt haigusest, patsiendi vanusest jm teguritest kasutatakse nii ühe kui ka kahe kopsu transplantatsiooni. Doonorelundid kopsutransplantatsiooniks saadakse peamiselt ajusurmas doonoritelt. Tüsistusteta kulu korral on transplantatsioonijärgse haiglaravi kestuseks 3–4 nädalat. Järgneb elukestev ambulatoorne jälgimine eesmärgiga korraldada immunosupressiivset ravi ja diagnoosida ning ravida võimalikke tüsistusi. Keskmine 5 aasta elulemus pärast kopsutransplantatsiooni on tänapäeval üle 50%. Eesti Arst 2009; 88(11):730−741

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-11-01

How to Cite

Laisaar, T., & Savisaar, M. (2009). Kopsutransplantatsioon . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10491

Issue

November 2009

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.