Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid

Authors

  • Anti Kalda

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10551

Keywords:

reniin-angiotensiinaldesteroon- süsteem, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid

Abstract

Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteem (RAAS) toimib sünergistlikult sümpaatilise närvisüsteemiga. Neerudest vabanev proteolüütiline ensüüm reniin on RAASi aktiveeriv aine, mille tulemusena tekib angiotensinogeenist angiotensiin I. Angiotensiini konverteeriv ensüüm (AKE) katalüüsib angiotensiin I konversiooni bioloogiliselt aktiivseks angiotensiin II kudedes ja plasmas. Angiotensiin II on vasokonstriktor ja stimuleerib neerupealsete koores aldosterooni sünteesi ja vabanemist. Aldosteroon etendab olulist osa neerude kaudu Na+ eritumise, kehavedeliku hulga ja veresoonte toonuse regulatsioonis. AKE inhibiitorid on tänapäeval leidnud kindla koha arteriaalse hüpertensiooni, kongestiivse ning müokardiinfarktijärgse südamepuudulikkuse ja diabeetilise nefropaatia ravis. Eesti Arst 2009; 88(6):443−448

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2009-06-01

How to Cite

Kalda, A. (2009). Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10551

Issue

Juuni 2009

Section

RAAMATU TUTVUSTUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.