Depressioon, antidepressantravi ja tsütokiinid

Authors

  • Triin Eller
  • Eduard Maron
  • Veiko Vasar

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10644

Keywords:

depressioon, antidepressandid, tsütokiinid, psühhoneuroimmunoloogia

Abstract

Viimastel aastakümnetel on üha enam andmeid selle kohta, et tsütokiinid, väikesed glükoproteiinid, mille esmaseks ülesandeks on signaalmolekuli roll immuunrakkude vahel, osalevad ka aju bioloogilistes protsessides, põhjustades neuroendokriinseid, neuroimmuunseid ja käitumuslikke muutusi. Depressiooni kontekstis jaotatakse tsütokiinid kahte põhilisse rühma: põletikutsütokiinid ja põletikuvastased tsütokiinid. Mitmed põletikutsütokiinid suurendavad hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje aktiivsust, mistõttu tõuseb ka adrenokortikotroopse hormooni ja kortisooli tase veres. Samuti on leitud, et põletikutsütokiinid stimuleerivad serotoniini tagasihaaret ning langetavad serotoniini sünteesi, stimuleerides ensüüm indoolamiin-2,3-dioksügenaasi. Patsientidel, kes saavad kas kasvajate või C-hepatiidi tõttu tsütokiinidel põhinevat immuunteraapiat, tekivad sageli depressioonilaadsed sümptomid (väsimus, tujutus, huvi puudus, isutus, psühhomotoorne pidurdatus), mida on võimalik leevendada antidepressantide abil. Esitatud leidudel põhineb depressiooni tsütokiinidest lähtuv tekketeooria. Et tsütokiinid mõjutavad kesknärvisüsteemis keemilist närviülekannet, on otsitud seoseid ka tsütokiinide ja depressiooni psühhopatoloogia vahel. Selles vallas on uuringutulemused aga äärmiselt vastuolulised. Arvatakse, et erinevad depressiooni alatüübid realiseeruvad erinevate immuunmehhanismide kaudu, olgu näideteks melanhoolne depressioon ja mittemelanhoolne või atüüpiline depressioon. Palju on uuritud antidepressantide immunomoduleerivat toimet, mille tulemusena on leitud, et erinevad antidepressandid võivad immuunsüsteemile avaldada erisuunalist mõju ning see toime sõltub ka ravikuuri kestusest. Mõnedes uuringutes on leitud, et teatud tsütokiinide ravieelne tase lubab ennustada antidepressantide ravivastust. Eesti Arst 2010; 89(12):825−832

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2010-12-01

How to Cite

Eller, T., Maron, E., & Vasar, V. (2010). Depressioon, antidepressantravi ja tsütokiinid . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10644

Issue

Detsember 2010

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.