Haiglaravi vajanud laste vigastused, vanemate järelevalve ja ennetusteabe allikad 2010. aastal
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10820Keywords:
vigastused lastel, vanemate järelevalve, teabeallikad vigastuste ärahoidmiseksAbstract
Uuringu eesmärgid. Saada ülevaade Tallinna Lastehaiglas viibinud 0–14 aasta vanuste laste ja noorukite vigastustest 2010. aastal; uurida 0–5 aasta vanuste laste vanemapoolset järelevalvet vigastuse tekkimise ajal ning selgitada vanemate teabeallikaid laste vigastustest hoidumiseks. Metoodika ja uuritavad. Laste ja noorukite vigastuste profiili täpsustati vanuse ja soo järgi haiglas kasutusel oleva digitaalse haigusloo aruannete alusel. 0–5 aasta vanuste laste vanemate ankeetküsitluseks kohandati Kanadas loodud uurimisinstrument: vanema järelevalve küsimustik (Parent Supervision Attributes Profile Questionnaire, PSAPQ). Ankeedis kirjeldas vanem oma sõnadega vigastuse iseloomu ja mehhanismi, lähedust lapsega vigastuse tekkimise ajal ning varem saadud teavet vigastustest hoidumise kohta. Lähedust lapsega määrati kas füüsilise lähedusena või visuaalse ja auditiivse järelevalvena nägemis- ja kuuldekauguselt. Ankeeti katsetati algul viie vanemaga ja tehti vajalikud keelelised muudatused. Samasse ankeeti oli lisatud ka võimalike teabeallikate loetelu, millest lapsevanem sai infot vigastustest hoidumise kohta ning millest ta võis valida mitu sobivat vastust. Uuringus osales 75 lapsevanemat, kes olid viibinud haiglas 0–5aastase vigastada saanud lapsega. Tulemused ja järeldused. 2010. aastal viibis Tallinna Lastehaiglas statsionaarsel ravil 1071 vigastusega last vanuses 0–14 aastat. 47,3% neist olid 0–5 a vanused, kelle vigastusi vaadeldi kahes vanuseruhmas: 0–12 kuud ja 1–5 aastat. Ligikaudu pooltel kuni 1-aastastel lastel leiti pindmisi vigastusi pea piirkonnas, ühel viiendikul peapõrutust ja sama sageli koljuvõlvi murdu. 1–5 aasta vanuses esines kõige sagedamini peapõrutus, millele järgnesid jäsemeluude murrud ligi ühel viiendikul lastest. Vanemate küsitlusest selgus, et väikelaste vigastused leidsid enamikul juhtudest aset kodus. Sagedasemad vigastuse viisid olid kukkumine (74,7%) ja põletused (18,7%). Õnnetuse hetkel viibis pidevas füüsilises läheduses lapsega 15,1% küsitluses osalenud vanematest, kaks kolmandikku vanematest olid lapse käeulatuses ja 82,7% lapse suhtes kuuldekaugusel. Teadmisi vigastustest hoidumise kohta saadi peamiselt trükistest, pereliikmetelt ja internetist. Neljandik vastanutest sai juhtnööre perearstilt ja/või - õelt. Eesti Arst 2011; 90(11):503-509Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.