Kraniosünostooside ja nendega sagedamini kaasnevate sündroomide diagnostika

Authors

  • Heleia Nestal Zibo
  • Kahro Tall
  • Edvitar Leibur
  • Jyri Hukki

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10822

Keywords:

kraniosünostoos, kraniostenoos, koljusisene rõhk, kraniofatsiaalne väärareng, koljuluu väärareng

Abstract

Kraniosünostoos on huule- ja suulaelõhe kõrval üks sagedamini esinevaid pea ja näo väärarenguid. Kraniosünostoosiks nimetakse ühe või mitme koljuluu õmbluse enneaegset luustumist, mis võib areneda nii enne kui ka pärast sündi. See anomaalia võib põhjustada kolju ebanormaalset kuju või selle aeglasemat arengut, sõltudes kolju kokkuluustunud õmblusest. Kõige sagedamini esineb ainult ühe õmbluse luustumist ning selle etioloogia ei ole alati teada. Mitmete õmbluste sünostoosid on iseloomulikud mitmetele geneetilistele sündroomidele. Häiritud luukasvust tingitud ebanormaalne koljukuju, mida ei ole korrigeeritud, võib põhjustada intrakraniaalse rõhu (IKR) tõusu ning näo- ja ajukolju asümmeetria. IKRi kõrgenemine on peamine tüsistus, mis seondub kraniosünostoosiga, ning IKR võib olla kõrgenenud isegi siis, kui kliinilised sümptomid puuduvad. On oluline diagnoosida kraniosünostoos võimalikult varajases staadiumis, et vältida ajukahjustuse ning kolju- ja näoluude püsiva deformatsiooni väljakujunemist. Kraniosünostoosi kahtluse korral tuleks laps suunata selle väärarengu käsitlemiseks spetsialiseerunud arsti konsultatsioonile, et täpsustada diagnoos ja koostada raviplaan. Eesti Arst 2011; 90(11):515-523

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2011-12-31

How to Cite

Nestal Zibo, H., Tall, K., Leibur, E., & Hukki, J. (2011). Kraniosünostooside ja nendega sagedamini kaasnevate sündroomide diagnostika . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10822

Issue

Detsember 2011

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.