Difusioontensorkuvamine – uus võimalus peaaju valgeaine aksonaalse anatoomia uurimiseks
Abstract
Magnetresonants- (MR-) meetodil põhinevad difusiooniuuringud said alguse 1965. aastal, kui Stejskal ja Tanner mõõtsid veemolekulide difusiooniteguri, kasutades magnetvälja gradientsüsteemi (1). Nüüdseks on difusiooniuuringud laialdaselt kasutusel peaaju haiguste diagnoosimisel ja on lisandunud uus võimalus valgeaine aksonaalse anatoomia hindamiseks – difusioontensorkuvamine (DTK). DTK arvestab difusiooni suunda närvikoes ja võimaldab valgeainetraktide 3mõõtmelist värvkodeeritud kuvamist. DTK kvantitatiivne analüüs, mille tähtsam parameeter on fraktsionaalne anisotroopia, annab lisainfot valgeaine mikrostruktuuri kohta, võimaldades esile tuua vähe väljendunud koemuutusi. DTKd kasutatakse ajukasvajate, insuldi, ajutraumade, hüpoksilis-isheemilise entsefalopaatia, aju arenguanomaaliate, neurodegeneratiivsete, psühhiaatriliste jt haiguste korral. Dünaamilised DTK-uuringud võimaldavad jälgida haiguse kulgu ja hinnata paranemist. Eesti Arst 2011; 90(11):524-528Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
