Reversiibel tserebraalne vasokonstriktsiooni sündroom. Ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.10824Keywords:
reversiibel tserebraalne vasokonstriktsiooni sündroom, tugev äkkpeavalu, angiograafiaAbstract
Reversiiblit tserebraalset vasokonstriktsiooni sündroomi (RTVS) iseloomustab tugev, sageli korduv äkkpeavalu, mis esineb koos epileptiliste krampide ja fokaalse neuroloogilise defitsiidiga või ilma nendeta. Radioloogiliselt esinevad ajuarterite mitmekoldelised segmentaalsed vasokonstriktsioonid, mis lahenevad spontaanselt 1–3 kuu jooksul. RTVS võib olla primaarne (idiopaatiline) või sekundaarne. RTVS on kliiniliselt oluline, sest haigestuvad enam noored naised ning komplikatsioonina võib tekkida isheemiline või hemorraagiline insult. Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb välistada subarahnoidaalne hemorraagia, vaskuliit, aju venoossete siinuste tromboos ja kaela arterite dissektsioon. Kuna puuduvad juhuslikustatud uuringud, põhinevad ravisoovitused ekspertide arvamusel ning avaldatud haigusjuhtudel. Tuleb vältida edasist võimalike haigust provotseerivate ravimite tarvitamist. Nimodipiin võib leevendada tugevat äkkpeavalu 48–72 tunni möödudes ravi algusest, kuid ei hoia ära hemorraagilisi ega isheemilisi komplikatsioone. Eesti Arst 2011; 90(11):529-533Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.