Samaaegne kahepoolne primaarne spontaanne pneumotooraks

Authors

  • Eero Jakobson
  • Boriss Malikov
  • Tanel Laisaar

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11474

Keywords:

spontaanne pneumotooraks, tekkepõhjused, ravi

Abstract

Samaaegne kahepoolne spontaanne pneumotooraks on harva esinev haigus, mis võib aga olla eluohtlik ning sellest tulenevalt vajab kiiret diagnostikat ja ravi. Artiklis on käsitletud samaaegse kahepoolse primaarse spontaanse pneumotooraksi haigusjuhtu 24aastasel noormehel, kes pöördus perearsti vastuvõtule hingamispuudulikkuse ning valuga mõlemal pool rindkeres. Diagnoosini jõuti alles haiglas pärast rindkere röntgeniülesvõtte tegemist. Vahetult uuringu järel tekkis haigel kliiniline surm. Olukorra lahendas trahhea kohene intubatsioon, kahepoolse pleuradrenaaži rajamine ja juhitava hingamise rakendamine. Edasiseks raviks suunati patsient TÜ Kliinikumi, kus tehti mõlemapoolne videotorakoskoopiline kopsuresektsioon koos parietaalse pleurektoomiaga, et vältida haiguse retsidiveerumist. Operatsioon ja postoperatiivne periood kulgesid tüsistusteta. 8 kuud pärast kirurgilist ravi on patsient kaebusteta ning pneumotooraks ei ole kordunud. Eesti Arst 2013; 92(5):283–286

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2013-05-31

How to Cite

Jakobson, E., Malikov, B., & Laisaar, T. (2013). Samaaegne kahepoolne primaarne spontaanne pneumotooraks . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11474

Issue

Mai 2013

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.