Opioidide kasutamisest vähivalu ravis
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.11585Abstract
WHO avaldas 1986. aastal esimest korda nn valuredeli, millest lähtudes valitakse valuvaigisti valutugevuse alusel. Opioidid on näidustatud mõõduka või tugeva valu korral, mis ei allu mittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele. Viimasel ajal ollakse siiski seisukohal, et kõiki valuravi astmeid ei pea läbima ja pahaloomulisest kasvajast põhjustatud valu korral soovitatakse ravi kohe alustada opioidiga. Valu on kasvaja korral üks kardetumaid sümptomeid, mis mõjutab nii patsientide kui ka nende lähedaste elukvaliteeti. Kasvaja korral esinev valu võib olla tingitud haiguse progresseerumisest või kasvaja ravist (kirurgilisest, keemia- või kiiritusravist). Hoolimata uute valuvaigistite rohkusest ning paljudest ravijuhenditest on kasvaja korral esinev valu alaravitud (1). Ollakse üksmeeles, et opioidid on esmane ravivalik kasvajast tingitud mõõduka ja tugeva kroonilise valu korral. Opioidide kasutamine Eestis on viimase nelja aasta jooksul küll mõnevõrra suurenenud, kuid on siiski mitu korda väiksem kui Põhjamaades (v t joonis 1). Kõige sagedasemad probleemid adekvaatse valuravi määramisel on valu puudulik hindamine, samuti kardetakse opioidravi korral sõltuvuse ja tolerantsuse teket ning kõrvaltoimeid. Artikli eesmärk on lähemalt tutvustada opioidide kasutamist kasvajavalu korral. Eesti Arst 2014; 93(9):531–536Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.