Alkoholi ja narkootikumide tarbimisharjumused prognoosivad suitsiidi

  • Airi Värnik
  • Danuta Wasserman
  • Kairi Kõlves
  • Liina-Mai Tooding
  • Marika Väli
DOI: https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9905
Keywords: suitsiid, kontrollrühm, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine

Abstract

Uuringus võrreldi suitsidentide joobnustavate ainete tarbimisharjumusi kontrollrühmaga lähtuvalt soost, vanusest ja rahvusest. Uuringu tulemused näitasid, et Eesti suitsidentide hulgas olid 59,8% alkoholisõltlased ja kuritarvitajad ning 5,3% narkootikumide kuritarvitajad. Suitsidentidel oli oluliselt suurem risk olla alkoholisõltlane ja narkootikumide kuritarvitaja võrreldes kontrollrühmaga. Ainult kolmandik alkoholisõltlastest oli saanud diagnoosi enne uuringu diagnostilist protseduuri, see näitab, et alkoholism on tugevalt aladiagnoositud. Kuigi meestel esines sagedamini alkoholi väärtarvitamist, näitas suitsidentide ja kontrollisikute võrdlus, et nii nais- kui ka meessuitsidentidel oli kõikides earühmades suurem risk olla alkoholisõltlane, samuti kehtis see eri rahvuste puhul. Uuring näitas, et joobnustavate ainete tarvitamisega seotud häired, eelkõige alkoholisõltuvus ja narkootikumide kuritarvitamine, on olulised suitsiidi riskitegurid. Eesti Arst 2005; 84 (1): 2-6

Downloads

Download data is not yet available.
Published
2005-01-01
How to Cite
Värnik, A., Wasserman, D., Kõlves, K., Tooding, L.-M., & Väli, M. (2005). Alkoholi ja narkootikumide tarbimisharjumused prognoosivad suitsiidi . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9905
Issue
Jaanuar 2005
Section
UURIMUS

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.