Epidemioloogiline ülevaade malaariasse haigestumisest

Authors

  • Jevgenia Epštein
  • Mari Järvelaid

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9911

Keywords:

malaaria, epidemioloogia, plasmoodium

Abstract

Kui aastal 1955 tundus, et malaaria on likvideeritud, siis nüüd, pool sajandit hiljem, on malaaria jälle kõige levinum ja potentsiaalselt surmav parasitaarne haigus. Haigusest on eriti ohustatud troopilisi maid külastavad turistid. Malaaria tekitajaks on algloom Plasmodium. Inimese malaariat põhjustavad plasmoodiumi neli liiki: P. falciparum, P. vivax, P. ovale ja P. malariae ning neid levitab emane hallasääsk, kes nakatub haige verd imedes. Lisaks nakatumisele endeemiliste piirkondade külastamise ajal on potentsiaalne risk olemas kohalikku ja lennujaama-malaariasse nakatumiseks. Nii on kohaliku malaaria esinemine sobivate klimaatiliste tingimuste korral võimalik ka Eestis. Aastatel 1945–1949 registreeriti Eestis 211 malaaria haigusjuhtu. Viimane Eestis nakatunud haige registreeriti 1991. a, kaks viimast surmaga lõppenud malaariajuhtu registreeriti 1995. aastal. Eesti Arst 2005; 84 (1): 25-30

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2005-01-01

How to Cite

Epštein, J., & Järvelaid, M. (2005). Epidemioloogiline ülevaade malaariasse haigestumisest . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9911

Issue

Jaanuar 2005

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.