An Arabic celestial globe in Tartu

Abstract

Araabia taevagloobus Tartus

Tähtede asendi järgi võib Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valduses oleva gloobuse dateerida ajavahemikku 1250–1350. Nii varajasi islami taevagloobusi on maailmas väga vähe säilinud. Gloobuse jalg, mille töötlus on robustsem, on hilisem lisandus. Aegade jooksul on kaduma läinud gnoomonid, mis aitasid gloobuse abil määrata taevakehade asukohti. Sarnane gloobus on Louvre’is ja on arvatavasti valmistatud Maraghas (tänapäeval Põhja-Iraan) 1309–1315. Kasutatud kufa kirjastiil ja graveerimisviis sarnaneb Londonis erakollektsioonis oleva gloobuse omaga, mille valmistas 1285 Muhammad ibn Mahmud ibn Albi al-Tabari. Tähed on välja toodud hõbedaste märkidega ja nimeliselt on tähistatud 53 tähte või tähegruppi, sealhulgas 23 ekliptika lähedal, 16 põhja ja 14 lõuna pool. Gloobusel on näiteks järgmised tähed: Antaares, Altair, Deeneb, Arktuurus, Algol, Kapella, Riigel, Betelgeuse jt. Ekliptika on jaotatud 30-kraadisteks osadeks, need aga omakorda väga täpselt kraadideks (12 x 30 = 360). Taevaekvaator on samuti väga täpselt kraadideks jaotatud, kusjuures kufa kirjas on tähistatud iga viies kraad.