The war in Ukraine: universities and their museums
Sõda Ukrainas: ülikoolid ja nende muuseumid
DOI:
https://doi.org/10.15157/tyak.v50i.22058Abstract
Kolme Ukraina kõrgkoolimuuseumi juhatajad annavad ülevaate,
mida on 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa agressioon kaasa toonud Ukraina ülikoolimuuseumidele. Juba enne sõda oli nende muuseumide juriidiline seisund ebaselge, nad ei kuulunud õiguslikult ei
riigi muuseumisüsteemi ega olnud päriselt osa ka akadeemilisest
maailmast, ning see on kriitilises olukorras teinud nad väga haavatavaks. Veidi erinevas situatsioonis on ainult polütehniline muuseum,
mis on ametliku munitsipaalmuuseumi staatuses ning on seetõttu
saanud abi rohkem ja organiseeritumalt. Polütehnilise muuseumi
kogumisteemade hulgas oli ka varem kosmos ja sõjandus, nüüd on
neile lisandunud eksponaate otse rindelt.
Olukorra teeb mõneti keerukamaks eelnenud koroonapandeemiast tingitud kaugõppe periood, mis teisalt on siiski sundinud välja
arendama e-õppe võimalused, mida nüüd tuleb kasutada õhuhäirete
vahel õppetöö tegemiseks. Riigil pole olnud mahti ülikoolide teaduskollektsioonidele ja -muuseumidele spetsiaalseid käitumisjuhiseid
jagada. Kogu vastutus on seega kohapealsetel entusiastidel. Füüsilisi
kogusid on püütud kaitsta ohutumasse kohta viimisega, kui muuseumitöötajate jõud esemetest üle käib. Arvestatavat tuge pakuvad välisabi organisatsionid ja kohalikud vabatahtlikud. Eriti tõhusat tööd
on teinud Irina Nikiforova ja World Heritage Watch, mille abi – pakkematerjale ja ennekõike vajalikku infot – on saanud 150 muuseumi,
sh ka väikemuuseumid. Ukrainasse jäänud muuseumitöötajate ja
muuseumide abistamiseks on loodud muuseumide kriisikeskus, mis
kogub ja jaotab annetusi. Inimnäolise ühiskonna hoidmiseks püüavad muuseumid jätkata traditsioonilisi üritusi, et aidata inimestel
elada, armastada ja unistada.