Baltic German Church Life in Tallinn during the Second World War
Keywords:
Estonia, Tallinn, Baltic Germans, church life, Second World WarAbstract
Baltic German church life in Tallinn during the Second World War
Baltic Germans played a prominent role in the Estonian Evangelical Lutheran Church until the beginning of the Second World War. At that time, Hitler invited all Baltic Germans from each Baltic country to resettle in the Third Reich. Still, not all could or wanted to move from Estonia. There remained a small Baltic German community of a few hundred persons, most of them in Tallinn. They struggled through the Soviet occupation of 1940–1941. Nazi Germany attacked the Soviet Union in June 1941 and the German army arrived in Tallinn in August 1941. It was once again possible to ring the church bells and go to church. Among the troops that entered Tallinn, there were a few military chaplains who were former pastors of Estonian parishes. They began to hold regular services for the Baltic German community and organised other pastoral activities as well. Bishop Theodor Heckel of the Foreign Office of the German Evangelical Church was kept up to date concerning the situation in Tallinn. The Baltic Germans organised under the name Trinitatis-Gemeinde with the Consistory of the Estonian Evangelical Lutheran Church.
Baltisaksa kirikuelu Tallinnas Teise maailmasõja ajal
Kuni Teise maailmasõja puhkemiseni mängisid baltisakslased Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikus silmapaistvat rolli. Sõja alguses kutsus Hitler sakslasi Balti riikidest ümber asuma Kolmandasse Reichi, ent mitte kõik ei soovinud või ei saanud seniselt kodumaalt lahkuda. Eestisse, peamiselt Tallinna, jäi väike, paarisajast inimesest koosnev baltisaksa kogukond, kellel tuli 1940–1941 läbi elada Nõukogude okupatsiooni katsumused. Juunis 1941 ründas natsionaalsotsialistlik Saksamaa Nõukogude Liitu ja sama aasta augustis jõudsid Saksa väed Tallinnasse. Taas oli võimalik helistada kirikukelli ja minna jumalateenistusele. Koos väeüksustega saabusid Tallinnasse ka mõned sõjaväekaplanid, kes olid varem töötanud Eestis koguduste vaimulikena. Nüüd hakkasid nad pidama baltisakslastele jumalateenistusi ja korraldama muud pastoraalset tegevust. Koostöös Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Konsistooriumiga asutati saksakeelne Tallinna Kolmainu kogudus ehk Trinitatis-Gemeinde ning piiskop Theodor Heckelile Saksa Evangeelse Kiriku välisasjade osakonnast edastati Tallinnas toimuvast järjepidevalt teavet.
Downloads
References
Archives
EELKKA Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi arhiiv, Tallinn
EZA Evangelisches Zentralarchiv, Berlin, Bestand 5 (Kirchliches Aussenamt)
Books and articles
Altnurme, Riho, ed., 2009. History of Estonian Ecumenism. Tartu, Tallinn: University of Tartu Press, Estonian Council of Churches.
Altnurme, Riho, ed., 2018. Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Bautz, Friedrich Wilhelm. 1990. „Heckel, Theodor, Theologe“. Biographisch- Bibliographisches Kirchenlexikon, https://www.bbkl.de/ (20.1.2022).
Boyens, Armin. 2007. „Der Ökumenische Rat der Kirchen im Zweiten Weltkrieg“. Kirchen im Krieg. Europa 1939–1945, edd. Karl-Joseph Hummel & Christoph Kösters: 47–66. Paderborn: Ferdinand Schöningh.
Garleff, Michael. 2002. „Die Deutschbalten als nationale Minderheit in den unabhängigen Staaten Estland und Lettland“. Deutsche Geschichte im Osten Europas. Baltische Länder. 2. Aufl. Ed. Gert von Pistohlkors: 451–450. Berlin: Siedler.
Ketola, Hanna-Maija. 2012. Relations Between The Church of England and The Russian Orthodox Church During the Second World War, 1941– 1945. Diss. Helsinki: [Hanna-Maija Ketola].
Ketola, Mikko. 2000. The Nationality Question in the Estonian Evangelical Lutheran Church, 1918–1939. Diss. Helsinki: Finnish Society of Church History.
Ketola, Mikko. 2003a. „Estonians, Baltic Germans, and their Lutheran Teachings about the Jews“. Kirchliche Zeitgeschichte, 1: 112–126.
Ketola, Mikko. 2003b. „Viron luterilainen kirkko saksalaismiehityksen aikana 1941–1944“. Teologinen Aikakauskirja, 6: 525–535.
Ketola, Mikko. 2015. „Tarton Luther-akatemia saksalaisena etuvartiona idässä 1930-luvulla“. Teologinen Aikakauskirja, 3: 194–208.
Maripuu, Meelis; Kaasik, Peeter. 2006. „Deportations of 14 June 1941“. Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity, edd. Toomas Hiio, Meelis Maripuu and Indrek Paavle: 363–379. Tallinn: Estonian Foundation for the Crimes Against Humanity.
Murtorinne, Eino. 1975. Veljeyttä viimeiseen saakka. Suomen ja Saksan kirk- kojen suhteet toisen maailmansodan aikana 1940 –1944. Helsinki: Kirjayhtymä.
Murtorinne, Eino. 1990. Die finnisch-deutschen Kirchenbeziehungen 1940– 1944. Göttingen and Zürich: Vandenhoeck & Ruprecht.
Murtorinne, Eino. 2010. „Theodor Heckelin Suomen-vierailu ja Luther– Agricola-seuran synty – seitsemän vuosikymmentä sitten“. Suomen kirkkohistoriallisen seuran vuosikirja 2010. Helsinki: Suomen Kirkkohistoriallinen Seura, 169–179.
Myllyniemi, Seppo. 1973. Die Neuordnung der baltischen Länder 1941–1944. Helsinki: Suomen Historiallinen Seura.
Neander, Wilhelm. 1967. Lexikon deutschbaltischer Theologen seit 1920. Hannover–Döhren: Verlag Harro v. Hirschheydt.
Pajunen, Mika. 2008. „Towards ’a real reunion’?“ Archbishop Aleksi Lehtonen’s efforts for closer relations with the Church of England 1945–1951. Helsinki: Luther–Agricola Society.
„Pr Alma Pelju“. 1944. Postimees: 203, 7.09, 2.
Saard, Riho. 2018. Ristitud eestlane. Tallinn: Argo.
Veem, Konrad. 1988. Eesti vaba rahvakirik. Dokumentatsioon ja leksikon. Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat.
Weisse, Wolfram. 1991. Praktisches Christentum und Reich Gottes. Die öku- menische Bewegung Life and Work 1919–1937. Göttingen: Vanden- hoeck & Ruprecht.
