Pühajõe mäss 17. sajandil ja selle taga olevad uskumused
Keywords:
Pre-modern worldview, animism, sacred river, South-Estonia, 17th century, peasantsAbstract
The revolt of Pühajõgi river and the beliefs behind it
In 1640 the landlord of Sõmerpalu in South-Estonia ordered to build a new watermill on the sacred river Pühajõgi. In the years 1641 and 1642 the weather turned extremely poor. Among the peasantry a strong belief set in that bad weather conditions were the revenge of Pühajõgi or the deity living there, who had been offended because of the dam and the mill built on it. The peasants destroyed the dam, the watermill and purified the river.
In the article the perception of the nature by Estonian peasants of the 17th century is discussed. My main source is Johann Gutslaff’s book Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda (‘Short Report and Lesson on the Võhandu River, Wrongly Regarded as Holy in Livonia’, 1644).
Downloads
References
Aristoteles. 2017. Hingest. Tõlkinud ja kommenteerinud Anne Lill. Tartu: Ilmamaa.
Bird-David, Nurit. 1999. ““Animism” Revisited. Personhood, Environment, and Relational Epistemology”. Current Anthropology, 40: 67–91.
Descola, Philippe. 2014. Beyond Nature and Culture. Chicago & London: the University of Chicago Press.
Ginzburg, Carlo & Lincoln, Bruce 2020. Old Thiess, a Livonian Werewolf. A Classic Case in Comparative Perspective. Chicago and London: the University of Chicago Press.
Grimm, Jacob. 1844. Deutsche Mythologie. Zweite Ausgabe. Erster Band. Göttingen: Dieterische Buchhandlung.
Gutslaff, Johann. 1644. Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda. Daraus die Unchristliche Abbrennunge der Sommerpahlschen Mühlen geschehen ist. Aus Christlichem Eyfer, wegen des Unchristlichen und Heydnischen Aberglaubens gegeben von Johanne Gutslaff, Pomer. Pastor zu Urbs. Dorpat: Johan Vogel.
Ingold, Tim. 2000. The Perception of the Environment. Essays on Livelihood, Dwelling and Skill. London, New York: Routledge.
Jonuks, Tõnno. 2022. Eesti muinasusundid. Tallinn: Postimees.
Friedenthal, Meelis. 2019. “Akadeemilise teoloogia suunad Tartus Academia Gustavianas ja Gustavo-Carolinas”. Reformatsioon − tõlked ja tõlgendused, ed. Piret Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu toimetised, allseeria Raamat ja aeg, 16: 164−183. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu
Ird, Ken. 2014. “Sozialdissziplinierung im frühneuzeitlichen Livland: Fälle von Sodomie vor dem Landgericht Pernau im 17. bis 19. Jahrhundert”. Forschungen zur baltischen Geschichte, 9: 67−82.
Kahk, Juhan. 1983. “Inimesed ja olud „vanal heal“ Rootsi ajal”. Looming, 8: 1098–1126.
Kello, Katrin. 2003. Isikliku sõltuvuse piirid ja tunnused 19. sajandi Liivi- ja Eestimaal päruskuuluvuse teket või muutumist käsitlevate kohtuotsuste põhjal. Magistritöö. Tartu: Tartu ülikool, ajaloo osakond.
Kreem, Juhan. 2017. “Reformatsiooni algus Liivimaal”, edd. Randar Tasmuth, Anne Randar,Thomas-Andreas Põder, Reformatsioon 500. Vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid: 58−69. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut.
Kõiv, Lea. 1998. “Einblick in die livländische geistige Welt des 17. Jahrhunderts: Johannes Gutslaff. Kurtzer Bericht vnd Unterricht von der Falsch-heilig genandten Bäche in Liefflandt Wöhhanda…” Kirik ja kirjasõna Läänemere regioonis 17. sajandil. The Church and Written Word in the Baltic Sea Region in the 17th century. Kirche und Schrifttum der Ostseeländer im 17. Jahrhundert, ed. Piret Lotman: 85–105. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Kõiv, Lea. 2003. “Johannes Gutslaff’s “Kurtzer Bericht”: eine typische und einzigartige Erscheinung im estländischen Schriftum des 17. Jahrhunderts”. Kulturgeschichte der baltischen Länder in der frühen Neuzeit: mit einem Ausblick in die Moderne, edd. Martin Klöker, Klaus Garber: 375–406. Tübingen: Max Nimeyer Verlag.
Kõiv, Lea. 2005. Johannes Gutslaff ja tema “Lühike teade ja õpetus”. Magistritöö. Tartu ülikool, eesti ajaloo osakond.
Kõiva, Mare. 2011. Eesti loitsud. Tallinn: Pegasus.
Kõpp, Johan. 1959. Kirik ja rahvas. Sugemeid eesti rahva vaimse palge kujunemise teelt. Lund: Eesti Vaimulik Raamat.
Laugaste, Eduard. 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu. Valitud tekste ja pilte. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Leivo, Maeve; Lohk, Ahti; Ross, Kristiina; Tafenau, Kai (koost.). 2013. Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Masing, Uku. 1999. “Saksa vaimulike ja aadli vahekorrast Eestis XVII sajandil”. Uku Masing. Eesti vanema kirjakeele lood. ed. Anti Lääts: 24–39. Tartu: Ilmamaa.
Metsvahi, Merili. 2021a. “Libahunt Thiessi saladuse jälil. Carlo Ginzburg, Bruce Lincoln. Old Thiess, a Livonian Werewolf: A Classic Case in Comparative Perspective. Chicago-London: University of Chicago Press”. Akadeemia, 7: 1304−1315.
Metsvahi, Merili. 2021b. “Die Ehe und das Verständnis von Ehe in der bäuerlichen Estlands and Livlands im 18. Jahrhundert”. Nordost-Archiv. Zeitschrift für Regionalgeschichte, 28: 162–214.
Oja, Linda. 1993. “Attitudes to popular magic in 17th and 18th-century Sweden and Estonia”. Die Schwedischen Ostseeprovinzen Estland und Livland im 16.-18. Jahrhundert, edd. Aleksander Loit, Helmut Piirimäe. Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia 11: 231-249. Stockholm: Stockholm University
Parker, Geoffrey. 2013. Global Crises. War, Climate Change & Catastrophe in the Seventeenth Century. New Haven and London: Yale University Press.
Plath, Ulrike; Vanamölder, Kaarel. 2022. “Põrkuvad “ilmamaad” 17. sajandi Liivimaal”. Methis. Studia humaniora Estonica, 30: 27–46.
Põldvee, Aivar. 2008. “Ajalugu Aino Kalda lugudes”. Aino Kallas, Reigi õpetaja. Püha jõe kättemaks. Soome keelest tõlkinud Friedebert Tuglas: 157–183. Tallinn: Eesti Päevaleht.
Ruus, Jaan. 1914. “Pikkeri palve”. Eesti Kirjandus 1: 17–20.
Seppel, Marten. 2008. Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni. Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis, 15. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Seppel, Marten. 2014. „Vastuseks Kalle Kroonile kroonutalupoegade seisundi küsimustes“. Ajalooline Ajakiri, 4: 379−392
Siimets-Gross, Hesi; Kello, Katrin. 2017. „Kohtuasjad in puncto libertatis: isiku staatuse tuvastamise lähtekohad asehaldusaja Eestimaal“. Ajalooline Ajakiri, 2/3: 257–308.
Tering, Arvo. 1979. „Lisandusi ja täpsustusi Johannes Gutslaffi kohta”. Keel ja Kirjandus 1: 26-30.
Vahtre, Lauri. 1990. „Tõestisündinud lugu pühast jõest“. linGua Plus 3, pagineerimata.
Valk, Heiki. 2014. „Püha Võhandu rahvausus ja pärimuses“. Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2013: 9–51. Tartu: Õpetatud Eesti Selts.
Veske, Mihkel. 1884. Vanad ohvrikohad. Oma Maa. Teaduste ja juttude ajakiri, 1: 13–16; 2: 40–43.
Warnke, Friedrich. 1878. Pflanzen in Sitte, Sage und Geschichte. Leipzig: Druck und Verlag von B. G. Teubner.
White, Sam. 2014. „The Little Ice Age: Climate and History Reconsidered“. The Journal of Interdisciplinary History, 44, 3: 327–352.
