Kogudus ja kogukond: lingvistilised, teoloogilised ja sotsioloogilised seosed
Keywords:
Congregation (Est kogudus), Community (Est kogukond), Religious language, Social capitalAbstract
Congregation and Community: Linguistic, Theological and Sociological Connections
This article focuses on the use of the concepts kogudus (Eng congregation) and kogukond (Eng community) in Estonian Christian tradition and present-day society. The etymology of these words is explored as well as their use in Estonian Bible translations and theology to assist in understanding changes in use of these terms – for example the shift towards preferring community instead of congregation or church. Also, relations between religious fellowship and the wider society are described, thus bringing into discussion the sociological dimension. The latter argues that a Christian congregation, as a relations-building network, is itself a community operating in a wider social framework. Historically, kogudus has denoted a crowd or people, though the Christian meaning – a congregation gathered for worship or members of a local church – has also been strongly present. Kogukond is found to be in wider use in the Estonian language only since the 19th century, partly in relation with administrative changes, referring mainly to inhabitants of a local community or parish. The authors argue that even if these two words have been intertwined in their meaning, the synonymous or near-synonymous use of these concepts is a recent development. Some new church plants refer to their Sunday worship and discussion group as kogukond, reserving the word kogudus for a more abstract Christian fellowship, often including several communities. This may be a result of focus on missional contextualization, as kogukond is more neutral while kogudus has become a part of sacral language. The article concludes that the linguistic, religious and sociological use of these concepts is closely linked and awareness of these aspects helps to make clear the changes in the use of these words, and in related practices.
Downloads
References
Ammerman, Nancy, T. 2001. „Can Charitable Choice Work?: Covering Religion’s Impact on Urban Affairs and Social Services“. Still Gathering after All These Years: Congregations in U.S. Cities, ed. A. Walsh: 6–22. Hartford: Leonard E. Greenberg Center for the Study of Religion in Public Life.
Bunn, Christopher ja Wood, Matthew. 2012. „Cultured Responses: The production of Social Capital in Faith Based Organizations“. Current Sociology, 60(5): 636–652.
Boddie, Stephanie Clintonia. 2011. „Faith Based Agencies and Social Work “. Encyclopedia of Social Work. 20th Edition. Volume 2, D-I, edd. Terry Mizrahi and Larry E. Davis: 169–175. NASW Press; Oxford: Oxford University Press.
Garland, Diana, R. 2011. „Christian Social Services“. Encyclopedia of Social Work. 20th Edition. Volume 1, A-C, edd. Terry Mizrahi and Larry E. Davis: 282–288. NASW Press, Oxford University Press.
EE 4. 1934. Eesti entsüklopeedia. Jaapan-Käolina. Tartu: Loodus.
EES 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost. ja toim. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
EKSS 1992. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 2. vihik. Keeletoll- kollisioon. Tallinn: ETA Eesti Keele Instituut.
EMS 2002. Eesti murrete sõnaraamat. III köide. 12. vihik. Kirikline-kohaline. Tallinn: ETA Eesti Keele Instituut.
Freedman, David Noel, editor-in-chief. 1992. The Anchor Bible Dictionary, vol. 1. New York, London: Doubleday.
Häkkinen, Kaisa. 2004. Nykysuomen etymologinen sanakirja. Helsinki: WSOY.
Kasik, Reet. 2015. Sõnamoodustus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kingisepp, Valve-Liivi. 2020. Otto Wilhelm Masingu Marahwa Näddala- Lehhe sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
McClendon, James Wm, Jr. 1986. Systematic Theology: Ethics, vol. 1. Nashville, Tennessee: Abingdon Press.
Murray, Stuart. 2000. Biblical Interpretation in the Anabaptist Tradition. Kitchener, Ontario: Pandora Press.
Onga, Mare. 1983. „Kohtukorralduslikku ja juriidilist sõnavara 19. saj. esimese poole eesti kirjakeeles“. Sõnasõel: uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt, nr 6. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 33–52.
Putnam, Robert. D. 2000. Bowling Alone: The Collapse and Revival of American Community. New York: Simon & Schuster.
Päll, Annemari. 2004. „Sotsiaalne kapital: mõõtmine ja seos sotsiaalmajan¬dusliku arenguga Eesti regioonide näitel“. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, rahvamajanduse instituut.
Rienecker, Fritz ja Gerhard Maier. 2011. Suur Piibli leksikon. Tallinn: Logos.
Salumaa, Elmar. 2008. Süstemaatilise teoloogia käsiraamat. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut.
Toplaan, Johanna. 2016. „Koguduse tegevus sotsiaaltöö vaatepunktist lähtudes“. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut.
Vestring, Salomo Heinrich. 1998. Lexicon Esthonico Germanicum. Toim. Ellen Kaldjärv. Tartu: Kirjandusmuuseum.
Vihma, Peeter ja Madle Lippus. 2014. Eesti kogukondade hetkeseis. Uuringu- raport. Tallinn: Linnalabor ja Eesti Külaliikumine Kodukant.
Wiedemann, Ferdinand Johann. 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
Wilken, Jean Pierre; Bugarszki, Zsolt; Saia, Koidu; Hanga, Karin; Narusson, Dagmar; Medar, Marju. 2015. „Kogukonnaga seotud mõisted ja kogukonnas osalemist toetavad teenused Eestis“. Sotsiaaltöö, 2: 7–12.
Wright, Nigel G. 2005. Free Church, Free State. Milton Keynes: Paternoster.
Andmebaasid ja veebisõnaraamatud
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/ekss/ (16.12.2020)
EMS = Eesti murrete sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/ems/ (16.12.2020)
Sõnaveeb. https://sonaveeb.ee/ (16.12.2020)
VAKK = Vana kirjakeele korpus. https://vakk.ut.ee/ (16.12.2020)
VOT = Vadja keele sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/vadja/
(16.12.2020)
ÕS 1918 = „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud väljaanne. https://www.eki.ee/dict/qs1918/ (16.12.2020)
Arhiivid
EKLA = Eesti Kultuurilooline Arhiiv. Fond 192, m. 31422.