Livonian landscapes in the historical geography of Livonia and the division of Livonian tribes
DOI:
https://doi.org/10.12697/jeful.2014.5.1.02Keywords:
Johann Christoph Schwartz, historical geography, Livonian tribes, LivoniansAbstract
There is no exact consensus on the division and sub-division of the former Livonian territories at the end of the ancient independence period in the 12th century. Even the question of the Coastal Livonians in Courland – were they an indigenous Livonian tribe or a replaced eastern Livonian tribe – remains unsolved. In this paper the anonymously published treatise on the historical geography of Livonia by Johann Christoph Schwartz (1792) will be analysed and compared with the historical modern views. There is an agreement on the division of the Eastern Livonian territories into four counties: Daugava, Gauja, Metsepole, and Idumea. Idumea had a mixed Livonian-Baltic population. There is no consensus on the parochial sub-division of these counties.
Kokkuvõte. Urmas Sutrop: Liivi maastikud Liivimaa ajaloolises geograafias ja liivi hõimude jaotus. Tänapäeval puudub täielik konsensus, kuidas liivlaste territoorium jagunes muinasmaakondadeks ja/või -kihelkondadeks muistse iseseisvuse lõpul 12. sajandil. Lahendamata on isegi küsimus sellest, kas Kuramaa rannaliivlased on muistsete liivlaste või sinna 16. sajandil ümber asunud liivlaste järeltulijad. Käesolevas artiklis vaadeldakse 1792. aastal Johann Christoph Schwartzi anonüümselt ilmunud käsitlust Liivimaa ajaloolisest geograafiast ning võrreldakse seda tollaste ja tänapäevaste arusaamadega. Kokkulepe teadlaste vahel on üldisem idapoolsete liivlaste territoriaalses suurjaotuses: Väina jõe liivlase alad, Koiva jõe liivlaste alad, Metsapoole ja Idumea. Neist viimast peetakse liivlaste ja balti hõimude segaalaks. Samas puudub konsensus nende liivi maakondlike alade edasisest kihelkondlikust jaotusest.
Märksõnad: Johann Christoph Schwartz, ajalooline geograafia, liivi hõimud, LiivimaaKubbõvõttõks. Urmas Sutrop:Līvõ mōpālgõd Līvõmō istōrilis geogrāfijs. Tämpõ tuņšlijid äb ūotõ īdmēļizt, kui līvlizt terītori vȯļ jagdõd muinižiz mōgõniž ja/agā pagāstõdõksks muiniz īžpīlimiz lopāndõksõs 12. āigastsadā āigal. Äb ūo arāntõt, või Kurāmǭ līvlizt ātõ muinizt līvlizt tagāntuļļid agā 16. āigastsadā āigal sīņõ lǟnõd līvlizt tagāntuļļid. Sīes kēras um vaņţõltõd 1792. āigastõs ulztund Johann Christoph Schwartz tuņšlõkst iļ Līvõmǭ istōriliz geogrāfij (ulzõtuldsõ se tuņšlõks vȯļ anonīmi). Siedā um ītõltõd sīeaigizt ja paldīņizt arusǭmiztõks. Tuņšlijid ātõ dižānist īdmēļizt mǭgõrpūoļizt līvlizt teritorij jagdõksõs: Vēna joug līvlizt mō, Koiva joug līvlizt mōd, Mõtsāpūol ja Idūmō. Idumō um mō, kus um līvlizt ja baltõd sugūd jelīzt siegāmõl. Īdmīel äb ūo, kui mōgõnd jagīzt kīlgõniž.