<i>Moni</i> or <i>monta</i>? The collective vs. distributive opposition between two forms of the quantifier ‘many’ in Finnish

Abstract

In this work I explore the semantics of two case forms of the Finnish quantifier moni ‘many’: the regular nominative moni and the regular partitive monta [mon-ta many-PARTITIVE], which however has taken on a function similar to that of the nominative of numerals and is thus not a functional partitive anymore. This development has apparently motivated the rise of the pleonastic montaa [mon-ta-a many-PARTITIVE-PARTITIVE] to unambiguously mark the partitive. I argue that an important difference between moni and monta is the opposition between a distributive and a collective meaning: in ambiguous contexts, moni is clearly distributive and monta collective. I compare the two with the nominative form of the near-synonymous quantifier usea ‘several; a number of’ which in similar contexts displays ambiguity between the distributive and collective readings. The analysis sheds new light to the division of labor between the two (functional) nominative forms of moni, showing that they divide the functions of the nominative in an idiosyncratic way.

Kokkuvõte. Tuomas Huumo: Moni või monta? Distributiivse ja kollektiivse tähenduse vastandus soome keele kvantori moni ‘mitu’ kahe käändevormi vahel. Artikkel käsitleb soome keele kvantori moni ‘mitu’ kahe käändevormi tähenduserinevusi. Võrdlusobjektideks on reeglipärane nominatiiv moni ning reeglipäraselt moodustatud partitiivivorm monta [mon-ta mitu-PARTITIIV ‘mitut’], millel siiski on tekkinud arvsõnade nominatiivile sarnane funktsioon ning mis seetõttu ei ole enam funktsionaalne partitiiv. See areng on tõenäoliselt motiveerinud ka pleonastilise, kahe partitiivilõpuga vormi mon-ta-a [mitu-PARTITIIV-PARTITIIV] teket, mis väljendab ühetähenduslikult partitiivi funktsioone. Artikli põhiväide on, et oluline erinevus vormide moni ja monta vahel on distributiivse ja kollektiivse tähenduse vastandamine: mitmetitõlgendatavates kontekstides annab moni edasi distributiivset, monta aga kollektiivset tähendust. Artiklis võrreldakse nimetatud kaht vormi lisaks ka semantiliselt lähedase kvantori usea ‘mitu; arvukas’ nominatiivivormiga. Usea on sarnastes kontekstides mitmetähenduslik ning võib edasi anda nii distributiivset kui ka kollektiivset tähendust. Kokkuvõttes valgustab analüüs seni käsitlemata vaatenurgast kvantori moni kahe (funktsionaalses mõttes nominatiivi-)vormi tööjaotust, mis on üsnagi idiosünkraatiline.

Võtmesõnad: kvantor; kääne; partitiiv; kollektiivne vs. distributiivne tähendus; soome keel