Early Finnic-Baltic contacts as evidenced by archaeological and linguistic data

Abstract

Long-lasting and intense contacts between Finnic and Baltic tribes resulted in the linguistic and material intertwining of the cultures of these two groups, which belong to two different language families. This article concentrates on some interesting connections between both cultures, while attempting to explain and illustrate language contacts using the archaeological record. First, some semantically connected groups of Baltic loanwords in Proto-Finnic will be analysed in order to establish their time and place of borrowing. Next, the Late Bronze Age contacts will be shown to have been the most intensive. The borrowing of the Finnic name Kalev/Kaleva from Baltic kalvis/kalējs ‘smith’, which first was argued in my earlier paper written in Estonian (Lang 2012), is among the evidence for the intensity of these contacts. This is followed by a discussion of bronze work and the casting of bronze rings by these smiths or kalevs, and ends with an examination of the use of these rings as offerings and for taxation.

Kokkuvõte. Valter Lang: Läänemeresoome–balti kontaktid arheoloogiliste ja keeleliste andmete alusel. Algläänemeresoome ja idapoolsete balti hõimude pikaaegsed ja tihedad kontaktid tõid kaasa nende kahe eri keelkonda kuuluva rühma materiaalse ja vaimse kultuuri (sh keele) läbipõimumise. Artikkel keskendub mõningatele huvipakkuvatele seostele mõlema rühma kultuuris, püüdes keelekontakte selgitada ja näitlikustada arheoloogilise andmestikuga. Kõigepealt käsitletakse mõnda balti laensõnade semantiliselt seotud rühma algläänemeresoome keeles eesmärgiga teha kindlaks nende laenamise aeg ja koht. Seejärel iseloomustatakse lähemalt kõige intensiivsemaid, nooremal pronksiajal aset leidnud kontakte, analüüsides sealhulgas võimalust tuletada läänemeresoome Kalev/Kaleva nime balti sõnast kalvis/kalējs tähendusega ‘sepp’, mida autor esmakordselt põhjendas ühes oma varasemas eestikeelses artiklis (Lang 2012). See teema viib lõpuks välja pronksi ja eriti pronksvõrude valmistamiseni nendesamade seppade või kalevite poolt ning nende võrude kasutamiseni ohverdamisel ja maksustamisel.

Märksõnad: arheoloogia ja keel, läänemeresoome-balti kontaktid, pronksiaeg, pronksvõrud pronksi varuna ja ohverdus- ning maksuvahendina

Kubbõvõttõks. Valter Lang: Vāldamiersūomlizt–baltõd siḑmõd arheolōgij ja kīel tīetõkst pūoj pǟl. Vāldamiersūomlizt ja mōgõrpūolizt baltõd sugūd pitkāāigaližist ja sagdižist siḑmist sugīz nänt kǭd īžkiz kīelkub jagūd materiāliz ja vaimliz kultūr (neiīž kīeld) lebbõpaļštimi. Kēra kontsentrīerõb mȯlmõd kultūrõd mingizt interesantõd siḑmõd pǟlõ, kǭļõs seļțõ ja nägțõbõks tīedõ arheologilizt tīetõks abkõks. Amājedsõ sōbõd vaņtõltõd baltõd kēļšti täpīņțõd sõnād mingizt semantilizt gruppõ nänt täpīņțimiz āiga ja kūož vizāks tīemiz pierāst. Sīetagān sōb traktõd amā intensīvõd, nūorimiz brōnza aigizt siḑmõd ilā, vaņtlõs võimizt seļțõ vāldamiersūomõ nimmõ Kalev/Kaleva baltõ sõnāst kalvis/kalējs ‘siepā, kaļāj’, neiku autor um siedā ežmõks pūojtõn ēsti kīelsõ (Lang 2012). Lopāndõksõks vīb se temāt brōnza ja īžkiz brōnza rīnkõd tagāmiz jūr nänt īž kaļājd pūold ja nänt rīnkõd kȭlbatimiz jūr uppõrtõmiz ja maksūd võtāmiz jūs.