The role of Livonian in Latvia from a sociolinguistic perspective

Abstract

This article examines the role of Livonian in present-day Latvia and describes the Livonian language situation in the context of Latvia’s language situation and current sociolinguistic issues. It describes how Livonian language and culture are represented in Latvian law, along with possibilities for realising Livonian language rights, bringing attention to the Livonians as an ethnicity, and understanding issues relating to Livonian, while also describing the use of terminology in the Livonian context. The Livonians cannot exactly be described as a “minority”. The Livonians are something more, they are a part of the modern Latvian language and also of Latvian culture and the culture of Latvia in general. And yet, the Livonian nation and language are independent entities. Therefore, the position of Livonian within Latvia should be seen from two perspectives: the preservation, development, and revitalisation of the use of Livonian as well as the mutual influence of Livonian and Latvian.

Kokkuvõte. Ina Druviete, Gunta Kļava: Liivi keele roll Lätis sotsiolingvistilisest perspektiivist. Artikkel käsitleb liivi keele rolli tänapäeva Lätis, esitades liivi keele olukorra lühikirjelduse läti keele olukorra ja aktuaalsete sotsiolingvistiliste probleemide kontekstis. Lisaks liivi keele ja kultuuriga seonduva Läti seadusandluse kajastamisele on artiklis visandatud võimalused liivi keele õiguste realiseerimiseks, pöörates laiemat tähelepanu liivlaste kui rahva ja liivi keele probleemide mõistmisele, samuti pakkudes olukorrale vastavat terminite kasutust. Võib järeldada, et liivlased Lätis ei vasta terminile ‘vähemusrahvas’. Liivlased on midagi enamat, nad on kaasaegse läti keeleruumi osa ja ka Läti kultuuri osa tervikuna. Samal ajal on liivlased rahvana ja liivi keel eraldi iseseisev üksus. Seetõttu tuleks liivi keele positsiooni Lätis vaadelda kahest vaatevinklist: ühelt poolt on oluline liivi keele kasutuse säilitamine, arendamine ja taaselustamine, teisalt läti ja liivi keele omavahelise mõju jälgimine.

Märksõnad: keele püsimine, keelepoliitika, keelesituatsioon, keele staatus, läti keel, liivi keel

Kubbõvõttõks. Ina Druviete, Gunta Kļava: Līvõ kīel jag Lețmōl sotsiolingvistik perspektīvst. Kēra nīžõb iļ līvõ kīel jag tämpiz Lețmōl, tarmõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel vȯlmiz Lețmōl lețkīel ja sīe tämpizt sotsiolingvistik problēmõd kontekstõs. Lețmō pandõkst sizzõl kēratõd līvõ kīel ja kultūr status kūoral kēra nīžõb iļ võimizt līvõ kīel õigõmd kȭlbatimiz pierāst, īžkizt vaņtlõs līvõd rov ja līvõ kīel mūoštamizt, ja tarmõs terminidi līvõd tämpiz kȭrda pierāst. Võib kītõ, ku Lețmōl līvlizt pierāst äb kõlb termin ‘minoritāt’. Līvõd ātõ midāgõst jemīņ, ne ātõ tämpiz lețkīel jag ja ka Lețmō kultūr jag amnämnizt. Sīel īž āigal līvõd nemē rovz um ka īžpīliji ažā. Sīepierāst līvõ kīeldõ Lețmōl vȯlks vaņtlõmõst kōdst aspektõst: līvõ kīel kȭlbatimiz prațțimi, kazāntimi ja ūd pǟl jellõ kutsimi īdst pūolst, ja līvõ ja lețkīel eņtšvailizt mȯjjimizt tuoizõst pūolst.