Sijasynkretismi morfologian koetinkivenä

Abstract

Käändesünkretism morfoloogia proovikivina.Käesolevas artiklis vaadeldakse sünkretismi ehk vormihomonüümiat läänemeresoome keelte käändesüsteemis. Erilist tähelepanu pälvivad lõunarühma keeled, kus kahe käändevormi identsuses väljenduv sünkretism on sagedasem kui põhjarühma keeltes. Kahe vormi vaheline identsus võib teatud juhtudel täielikult kaotada kahe kategooria vahelise erinevuse. Sellisel juhul ei pruugi sünkretism erineda üksikvormide mitmetähenduslikkusest.Kuigi sünkretism tuleneb sageli keele diakroonilistest muutustest ja keeleajaloo vahendite abil tuvastatavatest protsessidest, võib sünkretismi vaadelda ka sünkroonilise nähtusena. Sellisena tähendab sünkretism eelkõige kahe kategooria vahelise piiri kadumist. Paradigmaatilisest seisukohast on põhiküsimuseks eelkõige see, milliseid kategooriaid sünkretism puudutab, kas sõnatüüpide erinevused avalduvad ka sünkretismis ning milliseid reegleid on võimalik leida. Diakrooniliselt võib sünkretismi vaadelda ühest küljest nähtuse tekkeloo seisukohast, teisest küljest kausaalse ilminguna, mis on seotud ka teiste muutustega.Kuigi läänemeresoome keeled on omavahel lähedased sugulaskeeled, valgustab sünkretism nende morfoloogias ja keelte iseärasustes peituvaid erinevusi. Samad käändevormid, mis alluvad flekteerivale morfoloogiale, on mõjutatud ka sünkretismist. Ometi pole sünkretismi paradigmaatiline esinemine ega kategooriate kokkulangemine eri keeltes identsed. Artiklis vaadeldakse lähemalt mh soome, võru ja liivi keele näitel sünkreetiliste vormide sümmeetriat ja asümmeetriat.