Vene-eesti tõlgete mõjust eesti keele minevikuvormide kasutamisele mõningate Boris Akunini teoste näitel

Abstract

Artiklis otsitakse vastust küsimusele, kas käesoleval ajal on eesti keeles toimunud muutusi mineviku liitajavormide kasutamises, võrrelduna kümne aasta taguse ajaga, mil kirjutati päris palju sellest, et eestlased kipuvad liitaegade asemel kasutama lihtminevikku. Kuna on väidetud, et eesti keele liitaegade vähese kasutamise põhjuseks võivad olla kehvad tõlked just vene keelest, on analüüsimaterjaliks valitud viis vene kirjaniku Boris Akunini teost ja nende tõlked eesti keelde. Artiklis vaadeldakse, kuidas tõlkijad on kasutanud eesti keele liht-, täis- ja ennemineviku vorme. Erilist tähelepanu pööratakse täismineviku kasutamisele, võttes aluseks Bernard Comrie väljapakutud neli perfektitüüpi. Artikli autori üheks eesmärgiks on juhtida tähelepanu veaohtlikele olukordadele ehk nendele juhtudele, kus tõlkijal võib tõesti vene keele eeskujul tekkida kiusatus valida liitaja asemel lihtmineviku vorm. Siiski võib analüüsile tuginedes väita, et eesti keele mineviku liitajavormide kasutamine ei ole sugugi nii harva esinev nähtus, kui võiks arvata. Paljudel juhtudel on küsimus pigem ikkagi konkreetse tõlkija strateegias