The perception of prominence: a Rapid Prosody Transcription study with Estonian listeners
DOI:
https://doi.org/10.12697/jeful.2019.10.1.08Keywords:
prominence, perception, intonation, pitch accents, part-of-speech, argument structure, Rapid Prosody Transcription, Estonian, prominentsus, taju, intonatsioon, tooniaktsent, sõnaliik, argumendistruktuur, prosoodia kiirtranskriptsioon (RPT), eesti keelAbstract
This study investigates the effect of different prosodic variables (e.g., pitch, syllable duration, presence of pitch accent and intonation boundary) and non-prosodic variables (e.g., type of verbal argument, presence of clause boundary, part-of-speech and number of syllables) on the perception of prominence in spontaneous Estonian. Following the methodology of Rapid Prosody Transcription, 396 randomly selected speech fragments from ten speakers were presented over the internet to 51 prosodically untrained listeners, whose task was to highlight the words they heard as prominent. The same dataset was annotated for intonational pitch accents and boundary tones by two experts. The results demonstrate that the strongest predictors of prominence perception are the pitch and duration of stressed syllables together with the presence of a pitch accent while the non-prosodic variables are somewhat weaker. The study corroborates earlier findings in that the perceptual salience in spoken language processing depends largely on the acoustic signal-based cues.
Kokkuvõte. Nele Ots ja Eva Liina Asu: Prominentsuse taju eesti keeles: prosoodia kiirtranskribeerimise uurimus eesti keele kõnelejatega. Artikkel uurib eri prosoodiliste tunnuste (põhitoon, rõhulise silbi kestus, tooni aktsendi ja intonatsioonipiiri olemasolu) ning mitteprosoodiliste tunnuste (verbi argument, klausipiiri olemasolu, sõnaliik ja silpide arv) mõju prominentsuse tajule spontaanses eesti keeles. Lähtudes prosoodia kiirtranskriptsiooni (Rapid Prosody Transcription, RPT) metodoloogiast, esitati 396 juhuslikult valitud spontaanse kõne lõiku interneti teel 51-le prosoodia valdkonnas koolitamata kuulajale, kelle ülesandeks oli tekstis esile tõsta sõnad, mis kuuldusid neile rõhulisena. Kaks kõneprosoodia uurijat transkribeerisid samades kõne lõikudes tooniaktsendid ja intonatsioonipiirid. Tulemused näitavad, et prominentsuse taju tähtsaimad ennustajad on tooniaktsent, põhitoon ning silbi kestus. Mitteprosoodilised tunnused mõjutavad prominentsuse taju mõnevõrra vähem. Katse tulemused kinnitavad varasemate uurimuste järeldust, et tajutud prominentsus sõltub eelkõige akustilistest signaalipõhistest tunnustest.
Märksõnad: prominentsus, taju, intonatsioon, tooniaktsent, sõnaliik, argumendistruktuur, prosoodia kiirtranskriptsioon (RPT), eesti keel