Object case variation of the pronoun mis ‘what’ in spontaneous spoken Estonian and Estonian dialects
DOI:
https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.1.07Keywords:
differential object marking, interrogative-relative pronouns, syntax, variation, Estonian dialects, spoken language, eristav objekti markeerimine, relatiiv-interrogatiivpronoomenid, süntaks, varieerumine, eesti murded, suuline kõneAbstract
Abstract. The Estonian language makes a systematic distinction between total and partial objects on the basis of semantic and syntactic features: total objects occur in nominative or genitive, partial objects in partitive. However, in the case of the interrogative-relative pronoun mis ‘what’, the partitive mida in the expected partial object position can be replaced with the nominative mis. The aim of this paper is to determine which variables significantly affect this object case variation, how the variation differs between contemporary speech and archaic dialects and what might have possibly motivated the development of this variation. This study is based on the data in the Phonetic Corpus of Estonian Spontaneous Speech and the Corpus of Estonian Dialects. The results show that the variation is most affected by verb type, clause type, length of the following word and dialect. It is concluded that there might be multiple motivations behind this variation, mainly language contact (or a lack of it in certain areas), high usage frequency of the pronoun mis and the effect of the standardisation of language.
Kokkuvõte. Hanna Pook: Pronoomeni mis käände varieerumine objekti positsioonis spontaanses eesti keeles ja eesti murretes. Eesti keeles eristatakse täis- ja osasihitist mitmete semantiliste ja süntaktilise tunnuste põhjal; täissihitis on nominatiivis või genitiivis, osasihitis partitiivis. Relatiiv-interrogatiivpronoomeni mis puhul võib aga oodatud osasihitise positsioonis asendada partitiivi mida nominatiiviga mis. Selle artikli eesmärk on välja selgitada, millised tunnused mõjutavad oluliselt pronoomeni mis objekti käände varieerumist, kuidas see varieerumine erineb vanemates kohamurretes ja tänapäevases spontaanses kõnes ning mis on selle varieerumise võimalikud põhjused ja mõjurid. Analüüs põhineb eesti keele spontaanse kõne foneetilisel korpusel ja eesti murrete korpusel. Tulemused näitavad, et mis ja mida varieerumist osaobjekti positsioonis mõjutavad kõige enam verbitüüp, lausetüüp, järgneva sõna silpide arv ja murre. On tõenäoline, et pronoomeni mis käände varieerumine on korraga olnud mõjutatud mitmest tegurist, peamiselt keelekontaktidest (või kontaktivähesusest teatud piirkondades), pronoomeni mis suurest kasutussagedusest ja keele standardiseerimisest.