Adult L1 users’ attitudes towards their proficiency in written Estonian as evidence of deep-rooted language ideologies
DOI:
https://doi.org/10.12697/jeful.2025.16.2.01Keywords:
language attitudes, linguistic insecurity, language ideologies, Estonian, keelelised hoiakud, keeleline ebakindlus, keeleideoloogiad, eesti keelAbstract
The purpose of this article is to investigate how adult L1 users of Estonian describe their written language proficiency and how their responses reflect language ideologies. Data were collected from 668 participants, with an average age of 48 years (89% were women; 71% had completed higher education). The results show traces of deep-rooted standard language ideology as well as nationalist ideology. Some of the attitudes found can also be associated with the concept of linguistic insecurity, according to which the “best language” and the current rules and norms of standardized language have the highest value. It can be said that language stereotypes are based on the high status of the standard language, which may be the influence of standard language ideology, and that the majority of the participants in this survey consider standard Estonian as their mother tongue.
Kokkuvõte. Kristel Algvere: Täiskasvanud L1 kasutajate hoiakud oma kirjaliku eesti keele oskuse suhtes kui tõend sügavalt juurdunud keeleideoloogiatest. Käesolev artikkel keskendub hoiakutele ja ideoloogiatele, mis peituvad uskumustes kirjaoskuse ja kirjakeele kohta. Artiklis otsitakse vastust küsimusele: kuidas kirjeldavad täiskasvanud eesti keele L1-kasutajad oma keeleoskust ja millised keeleideoloogiate jäljed ilmnevad nende vabatekstilistest kommentaaridest? Andmeid koguti 668 osalejalt, kelle keskmine vanus oli 48 aastat, kellest 89% olid naised ja 71% kõrgharidusega. Tulemused näitavad nii sügavalt juurdunud standardkeele ideoloogia kui ka rahvusliku ideoloogia jälgi. Leitud hoiakuid võib seostada ka keelelise ebakindluse kontseptsiooniga, kus „parim keel“ ning kehtivad standardkeele reeglid ja normid on kõige suurema väärtusega. Võib öelda, et hoiakud põhinevad standardkeele kõrgel staatusel, mis on seotud standardkeele ideoloogiaga ja et suur osa selles uuringus osalenutest peab eesti keele standardkeelt oma emakeeleks, on seotud rahvusliku ideoloogiaga.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Copyright (c) 2025 Kristel Algvere

This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.