Renewal of Finnic demonstrative systems in the Circum-Baltic context

Abstract

The present study examines the diachronic development and renewal of demonstrative systems in the Finnic languages within the Circum-Baltic context. Drawing on usage-based data from existing Finnic corpora, the reconstruction addresses historical changes from Proto-Finnic to modern Finnic, identifying processes of reduction and restructuring, while unveiling also obsoletion of specific demonstrative forms. The analysis reveals that while Finnish and Karelian proper retain relatively archaic tripartite systems, Livonian, North Estonian, Votic, and Veps display substantial renewal, often leading to bipartite or monopartite paradigms. Comparative evidence indicates that contact with Slavic, and to a lesser extent Baltic and Germanic languages, played a key role in shaping these developments. Parallels with Russian compound demonstratives and Old East Slavic forms highlight recurring patterns of areal diffusion and contact-induced change within wider Circum-Baltic language ecology. At a theoretical level, the findings affirm the instability of demonstratives as a grammatical category prone to contact influence.

Kokkuvõte. Chingduang Yurayong: Läänemeresoome keelte demonstratiivsüsteemide uuendamine Läänemere keeleliidu kontekstis. Uurimus käsitleb demonstratiivide diakroonilist arengut ja uuendamist läänemeresoome keeltes Läänemere keeleliidu kontekstis. Tuginedes olemasolevate läänemeresoome keelte korpuste kasutuspõhistele andmetele, käsitleb rekonstruktsioon ajaloolisi muutusi alates läänemeresoome algkeelest tänapäeva läänemeresoome keelteni ja toob esile süsteemide lihtsustumise, ümberkorraldumise ja paradigmade uuendamise protsesse, samuti konkreetsete demonstratiivsete vormide kasutusest välja jäämise. Analüüs näitab, et kuigi soome ja karjala keeled on säilitanud suhteliselt arhailised kolmetasandilised süsteemid, on liivi, põhjaeesti, vadja ja vepsa keeles toimunud märkimisväärsed uuendused, mis on viinud kahe- või üheosaliste paradigmadeni. Võrdlevad andmed osutavad nende arengute kujunemisel slaavi ning vähemal määral balti ja germaani keelte mõjule. Paralleelid vene liitdemonstratiivide ja vanaidaslaavi vormidega rõhutavad areaalse leviku ja kontaktmuutuste korduvaid mustreid laiemas Läänemere keeleliidu kontekstis. Teoreetilisel tasandil tõstab uurimus esile demonstratiivide ebastabiilsust grammatilise kategooriana, mis on keelekontaktide mõjudele kalduv.