Discourse pragmatic functions of the particles no and nu in Iźva Komi

Abstract

This research focuses on the pragmatic functions of the discourse particles no and nu in the Iźva dialect of the Komi language. The study is based on contemporary spoken-language material. No and nu appear to carry the same functions, with the exception of the confirming stand-alone use, which is restricted to no. The distribution between the two forms is speaker-based, with no being more common for most speakers. Syntactically, no and nu occur in pre-clausal, clause-internal, and stand-alone positions. The functions are described for dialogic contexts, distinguishing between clauses beginning initiative and responsive turns, as well as for monologic contexts, where the particles preface clauses that do not initiate a turn. In addition, stand-alone use – that is, instances where the particle constitutes a turn on its own – and clause-internal use are examined. The observed functions include urging, topic continuity, shared knowledge, transitions, discrepancy, affiliation, hesitation, and self-repair.

Kokkuvõte. Eda-Riin Tuuling: Partiklite no ja nu diskursuspragmaatilised funktsioonid komi keele Iźva dialektis. Artikkel keskendub dis­kursuspartiklite no ja nu pragmaatilistele funktsioonidele komi keele Iźva murdes. Uurimus põhineb tänapäevasel suulise keele materjalil. No ja nu näivad kandvat samu funktsioone, erandiks vaid kinnitav funktsioon kui partikkel no moodustab omaette vooru. No ja nu jaotus on kõnelejapõhine ning enamik kõnelejaid kasutab vormi no rohkem. Süntaktiliselt võivad no ja nu esineda nii (osa)lause ees, sees kui ka moodustada omaette vooru. Funktsioone kirjeldatakse nii dialoogide kontekstis, eristades esi- ja järelliikme voore, kui ka monoloogide kontekstis, kus partiklid eelnevad (osa)lausele, mis ei alusta vooru. Veel vaadatakse partiklite kasutust osalause sees ning siis, kui partikkel moodustab omaette vooru. No/nu võivad komi keele Iźva murdes märkida kehutamist, teema jätkuvust, jagatud teadmisi, üleminekuid, vastuolusid, nõustumist, kõhklusi ja eneseparandusi.