Suunta ja muutos. Havantoja suomen ja viron liikeverbeistä

Authors

  • Hannu Tommola

DOI:

https://doi.org/10.12697/jeful.2010.1.2.18

Abstract

Käesolevas artiklis püütakse selgitada eesti ja soome keele kõige sagedasemate liikumisverbide polüfunktsionaalsust.Soome keele tulla vastab küll põhitähenduses eesti verbile tulema, kuid ei väljenda lahkumist –seda väljendatakse soome keeles verbiga lähteä. Samuti erinevad meie keeled inhoatiivi väljendamises: soome keele kõige tavalisem muutumisverb on tulla, eesti keeles aga saama. Soome keele verbi jäädä ja eesti keele verbi jääma on vaadeldud liikumisverbidena nende võimaliku muutuse presupositsiooni tõttu. Jääma väljendab siiski ka seisundi tekkimise tähendust. See tähendus esineb soome verbil jääda vaid idioomides. Eesti keele jääma on näide polüseemia tüübist, mida on nimetatud enantioseemiaks (ühel ja samal lekseemil on vastandtähendused).Üks läänemeresoome liikumisverbide omapära näiteid on verb käydä/käima, mis võimaldab väljendada kahesuunalist liikumist. Soome ja eesti verbide põhitähendused on sarnased, aga kõigis kasutustes käydä ja käima ei kattu, sest käydä esineb ka muutumisverbina, eesti verbil see tähendus puudub. Lõpuks käsitletakse lühidalt idiomaatilisi väljendeid, nt. tulikuntoon / menipieleen ning läks  korda/viltu

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2010-12-31

How to Cite

Tommola, H. (2010). Suunta ja muutos. Havantoja suomen ja viron liikeverbeistä. Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 1(2), 341–359. https://doi.org/10.12697/jeful.2010.1.2.18

Issue

Section

Articles