Looma- ja linnunimetused kohanimedes ja nimeandmispõhimõtted

  • Mariko Faster Tartu Ülikool
  • Evar Saar Võru Instituut
Keywords: kohanimed, nimeandmispõhimõtted, loomanimetused, kohanimede läbipaistvus

Abstract

Kõik loomulikud kohanimed on sünnihetkel nime andva väikse kogukonna jaoks motiveeritud. Artiklis on tutvustatud nimeandmispõhimõtteid – millised on kohanimede tekkemotiivide kõige tavalisemad võimalused. Kohanimedes esinevate loomanimetuste puhul saab ilmekalt näidata, kuidas nime leksikaalse koostise mõistmine üksinda ei aita veel mõista, millisest situatsioonist on kohanimi alguse saanud või miks ühel konkreetsel kohal on just seda loomanimetust sisaldav nimi. Sissejuhatavalt peatutakse kohanimede leksikaalsemantilisel ja tekkesemantilisel läbipaistvusel. Nimeandmispõhimõtteid on artiklis klassifitseeritud loomanimetuste leksikaalse kategooriaga kõige paremini kokku sobival moel: 1) sündmus; 2) looma tüüpiline esinemine kohas; 3) nimes väljenduv metafoor; 4) tüüpilise esinemise või metafoori alusel tekkinud liitsõna; 5) kohaga on seotud inimene, kelle nimi pärineb loomanimetusest; 6) olemasoleva kohanime varieerimine. Artiklis on juttu ka otsesest ja kaudsest nimeandmisest. Otsesel nimeandmisel luuakse nime ja koha vahele otsene tähendussuhe. Kaudsel nimeandmisel saab koht nime tekkivate assotsiatsioonide põhjal, mis esinevad selgelt piiritlemata kompleksina.

Animal and bird names in place names and emergent naming principles. All naturally formed place names are motivated by the small naming community at the moment of their birth. The article introduces some principles of naming, offering an insight into the most common motives and patterns of place name formation. Animal names occurring in place names exemplify how understanding a name’s lexical content is not enough to understand which situation has motivated this particular place name, nor why a certain place has a name containing that particular animal name. In the introduction, the lexical-semantic and syntactic-semantic transparency of place names are discussed. The naming principles in the article have been classified to most closely fit the lexical categories of the animal names. Those naming principles are: 1) event; 2) animal’s typical occurrence at the place; 3) metaphor expressed in the name; 4) compound word based on typical occurrence or metaphor; 5) person whose name comes from an animal name and who has some connection to the place; 6) variation of the existing place name. The article also discusses direct and indirect naming. When a name is given directly, a direct semantic link is created between the name and the place. In the case of indirect naming, the naming is based on associations occurring as a clearly undefined complex.

References

Ainiala, Terhi, Minna Saarelma, Paula Sjöblom (2008) Nimistöntutkimuksen perusteet. (Tietolipas, 221.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

AVKA = Ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas. <http://www.wi.ee/index.php/ajaloolise-vorumaa-kohanimede-andmebaas>. Vaadatud 29.10.2012.

Basso, Keith H. (1996) Wisdom sits in places: landscape and language among the western Apache. Albuquerque: University of New Mexico Press.

EJN = Eesti järvede nimestik. Looduslikud ja tehisjärved. Koostaja Ruta Tamre. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus. Tallinn, 2006.

Forsman, A. V. (1894) Tutkimuksia suomen kansan persoonallisen nimistönalalla I. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Häkkinen, Kaisa (1997) Mistä sanat tulevat. Suomalaista etymologiaa. (Tietolipas, 117.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Kallasmaa, Marja (1996) Saaremaa kohanimed I. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Kallasmaa, Marja (2003) Läänemurde loodus- ja viljelusnimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Kiviniemi, Eero (1977) Väärät vedet. Tutkimus mallien osuudesta nimenmuodostuksessa. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Kiviniemi, Eero (1990) Perustietoa paikannimistä. (Suomi, 148.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Mattus, Ilmari (2010) Itä-Inarin paikannimistö. Metsähallituksen luonnonsuojelujulkaisuja. Sarja A. Helsinki: Metsähallitus. <http://julkaisut.metsa.fi/julkaisut/pdf/luo/a186.pdf>. Vaadatud 29.10.2012.

Saar, Evar (2008) Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 22.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Stoebke, Detlef-Eckhard (1964) Die alten ostseefinnischen Personennamen im Rahmen eines urfinnischen Namensystems. Hamburg: Leibniz-Verlag.

Published
2013-06-20