Survey of research on Livonian prosody

  • Tuuli Tuisk Institute of Estonian and General Linguistics, University of Tartu
Keywords: Livonian, prosody, phonology, experimental phonetics, quantity, tone, stød

Abstract

The aim of the article is to give an overview of previous studies concerning Livonian prosody. In separate subsections a characterization of earlier treatments of the Livonian quantity and tone system will be provided. The Livonian prosodic system became the object of international discussion for the first time in the 19th century. The special status of Livonian tones was first noticed by the Estonian linguist Ferdinand Johann Wiedemann and later by the Danish linguist Wilhelm Thomsen. The first experimental studies of Livonian pronunciation were initiated in the 1920’s, mainly due to interest in the broken tone. Previous descriptions appear to reveal a certain degree of agreement among researchers who have studied Livonian. Yet the traditional two-way quantity opposition view is being challenged by a ternary quantity distinction at the level of metric feet.

Kokkuvõte. Tuuli Tuisk: Ülevaade liivi prosoodia uurimustest. Käesolevas artiklis antakse ülevaade uurimustest, mis käsitlevad liivi keele prosoodilist süsteemi. Liivi keele prosoodia äratas esmakordselt rahvusvahelist tähelepanu 19. sajandil. Eesti keeleteadlane Ferdinand Johann Wiedemann ja taani keeleteadlane Wilhelm Thomsen olid esimesed, kes märkasid liivi toonide iseärasusi. Huvist liivi katketooni vastu hakati 1920. aastatel tegema ka esimesi eksperimentaal-foneetilisi uurimusi. Ehkki varasemad uurimused peegeldavad teadlaste üsna üksmeelseid seisukohti, on liivi binaarse kvantiteedivastanduse kõrval aina enam arutelu tekitanud ternaarne kvantiteedivastandus.

Märksõnad: liivi keel, prosoodia, fonoloogia, eksperimentaalfoneetika, kvantiteet, toon, stød

Kubbõvõttõks. Tuuli Tuisk: Iļļõvaņtļimi iļ līvõ prosodij tuņšlõkst. Se kēra um iļļõvaņtļimi iļ tuņšlõkst līvõ kīel prosōdij sistēmõst. Līvõ kīel prosōdij sai ežmõks tǟdõlpanmizt 19. āigastsadā āigal. Ēsti kēļnikā Ferdinand Johann Wiedemann ja dēņõ kēļnikā Wilhelm Thomsen vȯļtõ ežmizt, kis kāipizt ku līvõ kīelsõ at īžkizt tūoņõd. Ežmizt fonētilizt kōļimizt teitõ 1920. āigastis, sīepierāst ku interesīerizt iļ līvõ katkāndõks agā murdtõd tūoņ. Jedlõmizt tuņšlõkst nägţõbõd, ku tieudmīed vȯļțõ dižānist īdmēļizt, agā līvõ kōdvīți pitkit vastõmtõks kūorõks um emīņ nõvtõd iļ kuolmvīţiz pitkit vastõmtõks.

Published
2014-07-01