Secretly through Salatsi: place names in Estonian runic songs related to Livonian settlement areas

  • Kristi Salve Estonian Literary Museum
Keywords: Estonian, Livonian, runic songs, historical onomastics, toponyms

Abstract

The article searches for an answer to the question whether Estonian runic songs contain references to Livonians. Using the materials from the database of Estonian runic songs, the article observes some names of countries, rivers and towns. The name of Courland proved to be extremely popular; it appears, however, in very different contexts. Thus, concrete place names have been used as generalisations for distant lands. Among town names, both Riga and Võnnu (Latv. Cēsis) are obviously centres of the Teutonic Order like the Estonian towns mentioned in parallel verses. As hydronyms are generally ancient, the names of rivers (Salatsi, Latv. Salaca; Koiva, Latv. Gauja; Väina, Latv. Daugava) proved to be the most interesting. First, their distribution area is concrete and expressive: The Salatsi is known in South-West Estonia, the Väina in South-East Estonia. The Koiva is like a connecting link, as it appears as the parallel word of both the Salatsi and the Väina. The names of these three rivers have been used in clearly mythical songs where they denote dangerous places connected with the otherworld.

Kokkuvõte. Kristi Salve: Salaja Salatsi kaudu: Eesti regilaulude kohanimed, mis on seotud liivlaste asualadega. Artikkel otsib vastust küsimusele, kas eesti regilauludes leidub viiteid liivlastele. Kasutades eesti regilaulude andmebaasi, jälgitakse artiklis mõningaid maade, jõgede ja linnade nimesid. Kuramaa nimetus osutub väga populaarseks; see ilmneb siiski erinevates kontekstides, mis on sageli määratud alliteratsiooni poolt. Linnanimede hulgas on Riia äärmiselt sage. Kuna hüdronüümid on üldiselt iidsed, on ka jõenimede (Salatsi, läti Salaca; Koiva, läti Gauja; Väina, läti Daugava) esinemus eriti huvitav. Esiteks on nende levikuala kindlapiiriline ja tähenduslik: Salatsi on tuntud Edela-Eestis, Väina Kagu-Eestis. Koiva on nagu ühenduslüli, sest see ilmneb paralleelsõnana nii Salatsi kui ka Väina puhul. Väina ja Koiva vasteks paralleelvärsides võib olla Narva jõgi ja meri; kõik need on isikustatud.

Märksõnad: eesti keel, liivi keel, regilaulud, ajalooline onomastika, kohanimed

Kubbõvõttõks. Kristi Salve: Salliz Salāts kouți: Līvõ kūožnimūd ēsti vaņīmis ro’vlōlis. Kēra vȯtšūb vastõkst kizzimizõn või ēsti vaņīmis ro’vlōlis um tǟtõkši iļ līvlizt. Ēsti vaņīmist rovlōlõd dattõdbǭzõ kȭlbatõs kēras sǭbõd vaņțõltõd mǭd, jougūd ja jālgabõd mingizt nimūd. Kurmǭ’ nim um väggi populār, kuigid se tulāb jeddõ ädsmingižis kontekstis, mis saggõld attõ lõvdõd alliteratsijst. Jālgabõd nimīst ātõ Riia ‘Rīgõ’ ja Võnnu (lețkīel Cēsis) ī’žkiz sagdizt. Ku viedkubūd nimūd iļamīņ attõ väggi vanād, siz ka jougūd nimūd (Salatsi ‘Salāts’, lețkīel Salaca; Koiva lețkīel Gauja; Väina ‘Vēna’, lețkīel Daugava) īžkiz interesant. Salatsi um tundtõd Lǟnd Ēstimǭl, Väina Lȭinag Ēstimǭl, Koiva um neiku ītõbpǭsmõz, ku se um parālelsõnāks nei Salatsi kui Väina jūs. Nänt kuolm joug nimīdi um kȭlbatõd sieldõ mītiližis lōlis kus ne ātõ tuoiz īlmaks sidtõd kārtabizt kūožõd.

Published
2016-09-14