Leivu influence in the Latvian dialects of northeastern Vidzeme

  • Ilga Jansone University of Latvia, Latvian Language Institute, LV
Keywords: language contacts, place names, northeastern Latvia, Vidzeme subdialects, Finnic influence, Leivu, keelekontaktid, kohanimed, Kirde-Läti, Vidzeme murrakud, läänemeresoome mõju

Abstract

This article examines features of several northeastern Vidzeme Latvian subdialects (spoken in Ilzene, Zeltiņi, Kalniena, Lejasciems, Sinole, etc.), which may have developed due to influence from the Leivu language historically spoken in this area. This influence is found at all levels of language. Finnic borrowings are typical of local vocabulary. The morphology shows characteristic phonetic changes like reduction of final-syllable vowels and diphthongs. Unfortunately, nearly all of these features have been lost in the 21st century and the only evidence of the Leivus’ presence exists in place names. Most Finnic-origin place names are found in the names of villages and homes; however, they are also found in the names of hills, swamps, and other objects. The most ancient examples are found among hydronyms. Even just based on the place names still existing in the 20th century, it can be safely said that Estonians, i.e., Leivus, settled in northeastern Vidzeme before 1600.

Kokkuvõte. Ilga Jansone: Leivu mõju Kirde-Vidzeme läti murretes. Artikkel käsitleb läti keele Kirde-Vidzeme murrakute (mida on räägitudIlzene, Zeltiņi, Kalniena, Lejasciems, Sinole jms piirkonnas) keelejooni, mis on võinud seal kujuneda ajalooliselt leivu keele mõjul. Läänemeresoome laenud on tüüpilised kohalike läti murrakute sõnavarale. Sõnavormides tuleb esile ka iseloomulikke foneetilisi muutusi, nagu sõnalõpuliste vokaalide ja diftongide reduktsioon. Kahjuks peaaegu kõik need jooned on 21. sajandil kadunud ja ainult kohanimedes püsib leivu keelepärand. Enamik läänemeresoome päritolu kohanimesid on küla- ja talunimed, siiski on leida ka kõrgendike, soode ja teiste loodusobjektide nimesid. Kõige vanemaid näiteid on hüdronüümidega. Isegi arvesse võttes ainult 20. sajandil kasutusel olnud kohanimesid, võib kindlalt väita, et eestlased, st leivud elasid Kirde-Vidzemes juba enne 1600. aastat.

Downloads

Download data is not yet available.

Metrics (links, shares etc)

Metrics Loading ...
Published
2021-12-20