A linguistic analysis of Heikki Ojansuu’s phonograph recordings of Kraasna

  • Tobias Weber Ludwig-Maximilians-Universität München, DE
Keywords: linguistic enclaves, historical sociolinguistics, Estonian dialectology, documentary linguistics, phonograph recordings, South Estonian, Kraasna, keelesaared, ajalooline sotsiolingvistika, Eesti dialektoloogia, keelte dokumenteerimine, fonogrammid, lõunaeesti keel, Kraasna murrak

Abstract

The South Estonian Kraasna subdialect was spoken until the first half of the 20th century by a now vanished community in Krasnogorodsk, Russia. All linguistic descriptions to date are based on textual sources, mostly manuscripts from Heikki Ojansuu’s 1911/12 and 1914 fieldwork. Ojansuu’s phonograph recordings were thought to be lost by previous researchers and remained unused. The rediscovery of these recordings allows for the first analysis of Kraasna based on spoken language data, closing gaps in the description and enabling further research. This description follows a theory-neutral and framework-free approach, while respecting traditions in Estonian linguistics and linking the results to research in Estonian dialectology. It provides key information on the Kraasna subdialect based on the corpus – phonology, morphology, syntax – despite being restricted to the phonograph recordings. Future research can expand on these points and build on the present description.

Kokkuvõte. Tobias Weber: Heikki Ojansuu Kraasna murraku fonogrammide lingvistiline analüüs. Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodski ümbruses elanud Kraasna maarahvas rääkis lõunaeestipärast Kraasna murrakut 20. sajandi esimese pooleni. Kõik keeleteaduslikud käsitlused Kraasna murra- kust on siiani kasutanud kirjalikke allikaid, enamjaolt Heikki Ojansuu 1911.– 12. ning 1914. aastal kogunud käsikirju. Ojansuu tehtud fonogrammid arvati enne käesoleva uurimistöö tegemist olevat kadunud ning sellepärast pole neid varasemad uurijad kasutanud. Taasleitud helisalvestiste abil on selles artiklis kirjeldatud Kraasna murrakut esimest korda suulise kõne andmete alusel, täites lünki eelnevates analüüsides. Siinses kirjelduses järgitakse teoreetiliselt neutraalset deskriptiivset lähenemist, samas austades Eesti keeleteaduse traditsioone ja arvestades Eesti murdeuurimise varasemate tulemustega. Artikkel esitab Kraasna fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi kohta põhiteavet, piirdudes aga korpuspõhise uurimusena fonogrammide keeleainesega. See on aluseks järgnevatele uurimisprojektidele, mis saavad käesolevat kirjeldust lähtekohaks kasutades arendada analüüsi edasi, seda laiendades ja süvendades.

Downloads

Download data is not yet available.

Metrics (links, shares etc)

Metrics Loading ...
Published
2021-12-20