The Director as Translator: The Case of Latvian Director Oļģerts Kroders / Lavastaja kui tõlkija: läti lavastaja Oļģerts Kroders

Authors

  • Vēsma Lēvalde Kurzeme Humanitaarteaduste Instituut, Liepaja Ülikool / Kurzeme Institute of Humanities, Liepaja University

DOI:

https://doi.org/10.7592/methis.v17i21/22.14587

Keywords:

translation, text, interpretation, psychological theatre, Oļģerts Kroders, Alexander Ostrovsky, tõlkimine, tekst, tõlgendamine, psühholoogiline teater, Aleksandr Ostrovski

Abstract

The article aims to tackle the creative work of the eminent Latvian stage director Oļģerts Kroders (1921–2012). Kroders, as a representative of the psychological theatre, was one of the first in Soviet Latvia who dared to break with the canon of socialist realism and portrayed the characters of literary classics on the stage without heroic overtones. The cornerstone of his creative work was a detailed approach to the literary source text, adapting it to the intended concept of the production. He even used to adjust the interpretation of the text to the potential of a particular actor in a particular role. The article deals with text interpretation in two productions of Alexander Ostrovsky’s play “Without a Dowry” translated by the director himself and adapted for two different productions. The article demonstrates that due to the director’s careful interpretation the spoken text is precisely integrated into the performance.

 

Artikkel käsitleb väljapaistva läti teatrilavastaja Oļģerts Krodersi (1921–2012) loomingut. Psühholoogilise teatri esindaja Kroders oli üks esimesi lavastajaid Nõukogude Lätis, kes julges eemalduda sotsialistliku realismi kaanonist ja kujutada kirjandusklassika teoste tegelasi laval ilma kangelasliku alatoonita. Kõik need lavastused on sarnastel teemadel: nad uurivad ebakõla moraali ja võimu vahel, lahkavad üksikisiku vaimse vabadusega seotud probleeme ja otsivad eksistentsiaalselt olulistes valikumomentides peituvat psühholoogilist tegevusmotivatsiooni. Krodersi lähenemine lavastajatööle kujutab endast pidevaid uue teatrikeele otsinguid ja katkematut uuenduslikkust. Kroders tunnistas kirjandusliku allika ja kõneldud sõna tähtsust lavastuses ja pööras üksikasjalikku tähelepanu teksti kvaliteedile. Krodersi meetod, mis seisnes kirjandusliku teksti tõlgendamise kohandamises konkreetse näitleja potentsiaalile ja tema võimele oma tegelast mõista, saavutab emotsionaalselt mõjuva psühholoogilise väljenduse, avardades tavapärast klassikute tõlgendamise stilistilist raamistikku. Artikkel vaatleb teksti tõlgendamist Aleksandr Ostrovski näidendi „Kaasavaratu“ kahes eri lavastuses. Näidendi teksti tõlkis lavastaja ise ja kohandas selle kahe lavastuse jaoks. Artikkel näitab, et tänu lavastaja hoolikale tõlgendamisele on kõneldud tekst väga täpselt lavastusse integreeritud. Artikkel näitab, et Krodersi lavakeelne mõtlemine ületab näidendi teksti piire, luues uusi tänapäevaseid kunstiteoseid, mis on üks tänapäeva läti teatri tähtsamaid suundumusi.

Downloads

Download data is not yet available.

Author Biography

Vēsma Lēvalde, Kurzeme Humanitaarteaduste Instituut, Liepaja Ülikool / Kurzeme Institute of Humanities, Liepaja University

Doctor of Arts (subfield Theatre Theory and History) is a researcher at Kurzeme Institute of Humanities (since 2015) and the assistant professor at Liepaja University (since 2017). Major publications: the monograph “Words of Hamlet”, Liepaja University, 2017, 240 p. (in Latvian); “William Shakespeare’s “Hamlet” in Oļģerts Kroders’s Stage Versions: the Text and Its Interpretation”, in “Old Masters in New Interpretations: Readings in Literature and Visual Culture”, Cambridge Scholars Publishing, 2016.

 

Kunstiteaduste doktor teatriteooria ja -ajaloo alal, Kurzeme Humanitaarteaduste Instituudi teadur (alates 2015) ja Liepaja Ülikooli õppejõud (alates 2017). Peamised publikatsioonid: monograafia „Hamleti sõnad“, 2017 (läti keeles); „Oļģerts Krodersi lavaversioonid William Shakespeare’i „Hamletist“: tekst ja selle tõlgendus“ kogumikus „Old Masters in New Interpretations: Readings in Literature and Visual Culture“, Cambridge Scholars Publishing, 2016.

Downloads

Published

2018-12-11