Multilingualism and Translation: A Case Study on Exile Periodicals (1933–1945) / Mitmekeelsus ja tõlge: juhtumiuuring pagulasperioodikast (1933–1945)

Abstract

Abtract: Exile journals have a fixed place in German-language Exile Studies, which is strongly influenced by literary history. New research projects on translation history, such as Exil:Trans (2019–2022) on German-speaking Translators in Exile (1933–1945), are in the vanguard of a re-evaluation of exile journals and their translation-historical potential, including questions of multilingualism. Who translated what in the journals, and how, and what can it tell us about translation under conditions of exile and the related approach to multilingualism?

Mitmekeelsus ja tõlge: juhtumiuuring pagulasperioodikast (1933–1945)

Tõlkimine kui keeltevaheline suhtlusakt on üks kultuurilisi aluspraktikaid ning seda on võimalik kasutada eri eesmärkidel mitmesugustes kontekstides. Tõlge on alati ajalooline nähtus ning seda saab uurida üksnes sellisel moel. Pagulus kui tegevusraam pakub tõlkega seoses arvukaid võimalusi, sest seostub keele- ja kultuuripiiride ületamisega sunnitud mobiilsuse tingimustes. Saksakeelne eksiil aastatel 1933–1945 ei ole erandiks ning selle mitmesuguseid tahke on uuritud enam kui 70 aastat, eriti kirjandusloo kontekstis. Kuni viimase ajani mängis tõlge sellises teadustöös üksnes marginaalset rolli. On tehtud mõningaid uurimusi paguluse keeleliste aspektide kohta, mis on puudutanud ka tõlkega seotud teemasid, nagu näiteks keelevahetus või tuntud autorite enesetõlkimine. Kuid tõlget kasutati sageli migratsiooniprotsessis tõlgituks osutumise metafoorina või siis piirduti kirjandusloominguga, nt selliste autorite puhul nagu Klaus Mann, Paul Celan, Hilde Domin jr.  Tõlke või tõlkimise pragmaatilistele aspektidele tegevusena, mis on kirjandusliku autoriloominguga võrdne, kuid seisab sellest eraldi, ei pööratud tavaliselt tähelepanu, nagu ka ajakirjanduslikule ja teadustõlkele. 

Projekt „Exil:Trans“ (2019–2022) oli esimene katse täita seda uurimislünka saksa keelt kõnelevate pagulaste osas. Projektis uuriti Saksamaalt põgenenud isikute tõlkealast tegutsemist. Võimalik, et need inimesed jõudsid tõlkimise juurde üksnes maapao kaudu või pärast seda. Tegu ei olnud ainuüksi kirjanikega, vaid ka ajakirjanike ja teadlastega ning ka kunstnike, arstide ja paljude teiste valdkondade esindajatega. Projekti osana vaadeldi ka tarbetõlke (argitõlke) aspekte. Materjali otsimisel osutus väga viljakaks pagulasperioodika. Perioodiliste väljaannete kaudu tuli päevavalgele palju materjali: avaldamata teoseid (tõlkeid), tundmatuid tõlkijaid, kelle hulgas oli ka tuntud kirjanikke. Projekti raames viidi läbi alusuuringuid, kogudes biobibliograafilisi baasandmeid: KES tõlkis maapaos MIDA ja KUIDAS? Eespool mainitud eksiiliuuringute, s.t maapaole pühendatud ajaloolis-kirjanduslike käsitluste tulemused pakuvad olulist sissevaadet sellesse teemasse. Siiski tuleb need autori- ja lähtekultuurikesksed andmed ümber tõlgendada tõlkelooliste küsimuste valguses. 

Paguluses toimuva tõlkimisega seonduvas mängib alati rolli mitmekeelsus. Ometi ei ole selle poole kuni viimase ajani eksplitsiitselt pöördutud. Käesolev artikkel esindab katset uurida mitmekeelsuse esinemisviise pagulaste tõlketegevustes. Sel eesmärgil analüüsitakse ajakirjandusest leitud tõlkijate, kirjastajate ning kirjanike tõlketeemalisi arvamusavaldusi. Lisaks kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid: koostatakse perioodiliste väljaannete individuaalsed tõlkeprofiilid ning kogutakse kokku kõik tõlked saksa keelde (kuupäev, koht, number), vastavate tõlkijate nimed ja lähtekeeled. Mõlemat meetodit kasutades püütakse vastata järgmistele küsimustele: kuidas tegeldi mitmekeelsusega, kas seda käsitleti ning esitati tõlkega seoses eksplitsiitselt? Milliseid strateegiaid ning tegevusvorme tõlkimisel rakendati? Kuidas kasutati tõlget maapao mitmekeelsetele kontekstidele reageerides, millistele identifitseerimisnõuetele selle abil vastati?

Teadlikult kasutatakse ruumis ja ajas hajusaid näiteid – kirjandusajakiri Wort Moskvas (Nõukogude Liit), nädalaleht Orient Haifas (Palestiina), ajaleht Aufbau New Yorgis (USA), ajaleht Pariser Tageblatt (Prantsusmaa), kirjandusajakiri Die Sammlung Amsterdamis (Madalmaad). Vaadeldavad tekstid ja perioodilised väljaanded ilmusid saksakeelse eksiili väga erinevates staadiumides ning kohtades. Ilmnes, et tõlke kohtlemise ja kasutamise kaudu töötasid pagulased välja väga erinevaid mitmekeelsusega toimetulemise strateegiaid. Need ulatusid tõlkimast keeldumisest intensiivse tõlketegevuseni ning neid kasutati nii valitsevatest mitmekeelsustingimustest eraldumiseks kui ka nendega lõimumiseks.

Artiklis ei esitata süstemaatilist ülevaadet, vaid soovitakse algatada diskussiooni ning rõhutatakse perioodikaväljaannete käsitlemise olulisust mitmekeelsuse uurimisel kirjandus- ja tõlkeloos.