The Tartu Peace Treaty of February 1920 and its aftermath: A case for Russian-Estonian conciliation (a contemporary view from Russia)

  • Konstantin Khudoley St Petersburg State University, Russia
Keywords: Tartu Peace Treaty (1920), Estonia, Russia, USSR, peaceful coexistence, world revolution

Abstract

Artikkel käsitleb rahvusvahelisi suhteid Esimese maailmasõja järel, keskendudes 1920. aastal Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Tartu rahulepingule, mis tähistas iseseisva Eesti riigi sündi. Tegemist oli esimese leppega, mis sõlmitud väikese kapitalistliku ja suure sotsialistliku riigi vahel. Ühtlasi sümboliseeris see muutust Nõukogude Venemaa poliitikas, olles peaprooviks Venemaa ja Lääne-Euroopa riikide suhete normaliseerumisele. Erinevate sotsiaal-majanduslike mudelite ja vastastikkuse usaldamatuse tõttu ei suutnud leping tagada ka 1920.–30. aastatel lõpuni rahumeelset koostööd kahe riigi vahel.

Tartu rahu on jäänud siiani äärmiselt lõhestavaks küsimuseks. Vastakate arvamuste peamiseks põhjuseks on asjaolu, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist arenesid Venemaa ja Eesti ühiskondlikult ja majanduslikult väga erinevates suundades. Pinged ja eriarvamused ei välista siiski võimalust leida vaidlusalustes küsimustes lahendusi. Kõige olulisem neist on piirileppe sõlmimine. Tartu rahulepingu sõlmimisel tehtud kompromissid võivad aidata lahendada ka kaasaegseid probleeme Venemaa ja Eesti vahelistes suhetes.

 

Downloads

Download data is not yet available.

Author Biography

Konstantin Khudoley , St Petersburg State University, Russia

Konstantin Khudoley is Professor and head of the European Studies Department, School of International Relations, St Petersburg State University, Russia.

Correspondence: Universitetskaya nab. 7-9, St Petersburg State University, School of International Relations, St Petersburg, 199 034, Russia.

Published
2021-10-18