The Second World War in the personal reminiscences of British and Soviet servicewomen

Abstract

Teine maailmasõda Briti ja Nõukogude naiste isiklikes mälestustes

Artikli eesmärk on võrrelda kahe erineva poliitilise korraga ühiskonnas elanud naiste nägemust nende osalemisest Teises maailmasõjas. Valisin riigid, kellel oli enam-vähem sarnane kogemus naiste värbamisel relvajõududesse. Uurimuse fookuses on teemad, mis minu hinnangul olid kõige enam mõjutatud patriarhaalsest ideoloogiast ja kultuurist ning milles on näha mitmeid stereotüüpe, mis kujutavad naisi kui nõrgemat sugupoolt, ning vajadust võimendada sellist kuvandit ühiskonnas. Olen pööranud erilist tähelepanu järgmistele teemadele: 1) naisveteranide suhtumine sõtta kui nähtusesse; 2) suhtumine inimese tapmisesse; 3) hirmu ja enesekontrolli tunded, sest väidetakse, et naised satuvad lihtsamini paanikasse ja ei suuda sageli oma tundeid vaos hoida; 4) hirm kaotada naiselikkus; 5) mees- ja naissoost võitluskaaslaste suhted, sh ka romantilised ja intiimsed suhted.
Autor järeldab, et kuigi mõlemas riigis valitses üldine arvamus, et sõjas osalemine ei ole naistele kohane, jäid mitmed Teise maailmasõja ajal sõjaväes teeninud naised eriarvamusele. Mis puudutab inimeste tapmist sõjas, siis mitmed Briti naised olid üllatunud, et naiste aktiivses lahingutegevuses osalemist peeti tabuks, kuigi nad oleksid olnud valmis vaenlase vastu ka relvaga astuma. Mitmed naised, kes osalesid õhutõrjes ja lasksid alla vaenlase lennukeid, ei tundnud pärast sihtmärgi tabamist kahetsust. Nõukogude naisveteranid tunnistasid tihti, et esimese vaenlase tapmine oli raske kogemus ning sellele järgnes emotsionaalseid reaktsioone. Hiljem pidasid nad sellegipoolest sõjateenistuses jätkamist võimalikuks. On märkimisväärne, et mõlema riigi veteranid väitsid, et kättemaks kodumaa purustuste ja surnud kaasmaalaste eest oli nende põhiline motivatsioon vaenlase vastu võitlemiseks. Mõned naised tõdesid, et ei tundnud lahingu ajal üldse hirmu; teised tunnistasid, et olid hirmul iga pommitamise ajal. On oluline märkida, et ei Briti ega Nõukogude Liidu veteranid ei kartnud surma, vaid enim kardeti tõsiseid vigastusi, millega võis kaasneda invaliidistumine. Mõned mõlema riigi veteranid märkisid, et vaatamata stereotüüpidele, võisid naised jääda isegi vaoshoitumaks kui mehed ja nad ei sattusid harvem paanikasse.
Nii Suurbritannias kui Nõukogude Liidus kaasnes naiste värbamisega armeesse hirm kaotada oma naiselikkuse. Naiste välimusele pöörati palju tähelepanu. Briti naised olid pidevalt sotsiaalse surve all, sest nende välimust kritiseeriti ning anti juhiseid, kuidas vormirõivastuses naiseks jääda. Nõukogude naised kirjeldasid samuti juhtumeid, mil neile anti käsk olla naiselik, kuid see oli väiksema kaaluga kui Suurbritannias. Nii Briti kui Nõukogude naised püüdsid oma vormiriietust kaunistada ning kasutasid kosmeetikat, et näha välja veetlevamad.
Naised pidid mõlemas riigis tõestama, et sobisid oma ametikohtadele. Nad pidid võitlema meessoost kaassõdurite eelarvamusega, et nad ei suuda täita oma sõjaväekohustusi hästi. Mehed ja naised vahetasid toidupakkides olevaid tooteid ja abistasid üksteist majapidamistegevustes. On selge, et Teise maailmasõja ajal muutusid moraalinormid nii Nõukogude Liidus kui Suurbritannias, seksuaalkäitumine muutus vabamaks, kuid ühiskond pidas selle eest vastutavaks naisi. Laialt levinud oli aktiivset seksuaalelu elavate naiste häbistamine, samas sarnaselt käituvad mehed ei saanud hukkamõistu osaliseks. Teenistuses olevaid naisi süüdistati moraalituses olenemata sellest, kas neil oli romantilisi suhteid teenistuse ajal või mitte. Sellest tulenevalt suhtuti ka naisveteranidesse ning naiste teenistusse sõjaväes eelarvamustega, mis tugevdas sisemist misogüüniat. Kümnendeid hiljem rääkisid mitmed naisveteranid põlgusega relvaõdedest, kes olid seksuaalsuhetes meestega ning vabastati teenistusest, kui nad jäid rasedaks, püüdes neist distantseeruda.
Vaatamata olulistele erinevustele demokraatliku ja totalitaarse võimu vahel 1940. aastatel tuli tänu soolise hierarhia ülesehitamisele (eriti armees) esile mõlema ühiskonna üldine patriarhaalne olemus. Seetõttu puutusid nii Briti kui Nõukogude armees teenivad naised kokku sarnaste eelarvamustega.