An Introduction to the Early Reception of World Literature in Estonia
DOI:
https://doi.org/10.12697/IL.2013.18.2.02Keywords:
translation history, early literature of Estonia, literary receptionAbstract
For decades, Estonian literary scholars have expressed the need for research in the field of our own translation history in order to explain different aspects of the reception of world literature and to treat the history of Estonian translated literature as a separate discourse in the context of national literature as well as Estonian cultural history in general. This article precedes the first attempt at extracting the existing knowledge of Estonian translation history and supplementing it with any new discoveries from literary archives. The article aims to present an introduction to Estonian translation history and covers the period up to the year 1900. It gives an overview of the beginning of the tradition of translation in Estonia from the earliest religious texts in the 16th century to adaptations of pedagogical and popular works, and to the emergence of new principles of faithful rendition of high literature. The article also touches upon the first Estonian professional translators, the reception of foreign literature and the influence of translations on Estonian literature, folklore, and mentality, thus forming the basis for the art of literary translation in the 20th century.Downloads
Download data is not yet available.
References
<div class="WordSection1"><p>Bergmann, J. [transl.] 1879. Batrachomyomachia ehk Hiirte ja Konnade sõda. Ühe Greeka lauliku luuletus. – <em>Meelejahutaja</em>, I, 266–276.</p><p>Bunyan, J. 1817. <em>Öige Risti-Innimesse Töisine Ello-käük Iggawetse Ello pole</em>. [Transl. Mango Hans?] Tarto: Toozi Määrt.</p><p>Bunyan, J. 1842. <em>Ristiinnimesse</em><em> </em><em>teekond</em><em> </em><em>Taeva</em><em> </em><em>linna</em><em> </em><em>pole</em>. [Chr. Fr. Janter, transl.] Perno.</p><p>[Campe, J. H.; transl. H. G. Lorenzsonn] 1842. <em>Norema Robinsoni ello ja juhtumised ühhe tühja sare peal. Üks wägga armas luggemise ramat, mis issiärranis nore rahwa </em><em>õppetuseks</em>. Perno: F. W. Borm.</p><p>[Marbach, G. O.; transl. Fr. R. Kreutzwald] <em>Wagga Jenowewa ajalik elloaeg</em>. Tarto: H. Laakmann.</p><p>[W. Nedatz, transl.] 1843. <em>Griseldis ja Markgraf Walter</em>. Tarto.</p><p>[Hugo, V.] 1876. <em>Notre-Daame</em><em> </em><em>kellalööja,</em><em> </em><em>ehk</em><em> </em><em>ilus</em><em> </em><em>mustlasetüdruk:</em><em> </em><em>Üks</em><em> </em><em>kole</em><em> </em><em>lugu,</em><em> </em><em>mis</em><em> </em><em>Pariisi</em><em> linnas sündinud. </em>[J. Permann, transl.] Tartu: H. Laakmann.</p><p>[J. Thomasson, transl.] 1844. <em>Irlanda,</em><em> </em><em>ehk</em><em> </em><em>puhta</em><em> </em><em>ello</em><em> </em><em>wõit.</em><em> </em><em>Üks</em><em> </em><em>halle</em><em> </em><em>luggeminne</em><em> </em><em>mis</em><em> </em><em>igga</em><em> </em><em>innimesse</em><em> kassuks wäljaantud</em>. Tarto.</p><p>Jannsen, L. 1863. <em>Ojamölder ja temma minnia</em>. Tartu: H. Laakmann. Jannsen, [L.] 1866. <em>Perùama wiimne Inka. </em>Tartu: H. Laakmann.</p><p>Jannsen, [L.] 1869. <em>Martiniiko ja Korsika</em>. Tartu: H. Laakmann.</p><p>Jannsen, [L.] 1870. <em>Juudit</em><em> </em><em>ehk</em><em> </em><em>Jamaika</em><em> </em><em>saare</em><em> </em><em>viimsed</em><em> </em><em>Maroonlased</em>. Tartu: H. Laakmann.</p><p>[Kreutzwald, Fr. R.] 1840. <em>Wina-katk.</em><em> </em><em>Üks</em><em> </em><em>tähhele</em><em> </em><em>pannemise</em><em> </em><em>wäärt</em><em> </em><em>jut,</em><em> </em><em>mis</em><em> </em><em>wanna</em><em> </em><em>ning </em><em>noore rahwale juhhatusseks ja kassuks wälja on antud</em>. Tarto: Lindforsi pär.</p><p>Nirk, E. 1983. <em>Eesti kirjandus</em>. Tallinn: Perioodika.</p><p>Paul, T. 1999. <em>Eesti piiblitõlke ajalugu</em>. Tallinn: Emakeele Selts.</p><p>Põldmäe, R. 1939. Mango Hans. – <em>Eesti Kirjandus</em>, 9, 389–406.</p><p>Põldmäe, R. 2011. <em>Vennastekoguduse kirjandus</em>. Tartu: Ilmamaa.</p><p>[Schiller, F.; transl. O. R. v. Holtz] 1815. <em>Römo kitus</em>. [Tallinn.]</p><p>[Schmid, Christoph v.; transl. C. Fr. Lorenzsonn] 1839. <em>Jenowewa</em><em> </em><em>ellust;</em><em> </em><em>üks</em><em> </em><em>wägga</em><em> </em><em>armas</em><em> ja </em><em>halle</em><em> </em><em>luggemine</em><em> wannemate ja lastele</em>. Perno: J. G. Marquardt.</p><p>[Schmid, Christoph v.; transl. J. Thomasson] 1839. <em>Weikise Hanso luggu tühja sare peäl</em>. Tartu, 1839.</p></div><p>Suits, G. 1932. Koidula „Ojamölder ja tema miniaˮ algupära. – <em>Eesti </em><em>Kirjandus</em>, 3, 97– 107.</p><p>Tolstoi, L. 1893. <em>Sõda ja rahu: Sügavamõtteline, kõigesuurem ja kuulsam Vene ajaluoline jutustus suurtest sõdadest ja sündmustest Õntsa Keisri Aleksander Pavlovitsh’i I ja Napoleon Bonapart’e I päivilt</em>. [J. Kõrv, transl.] Tallinn: [Valgus].</p><p>Tolstoi, L. 1898. <em>Sõda ja rahu: 1.–4. jagu. Krahv Leo Tolstoi ajaloolik romaan</em>. [Transl. M. Põdder, [M. Neumann, J. Tamm.]] Jurjev: Postimees.</p><p>[Verne, J.; transl. J. Nebokat] 1875. <em>Meremadu ehk Kaheksakümmend tuhat versta vee alt läbi: Reisimised maailma merdes. </em>Narva: M. Põder.</p><p>Verne, J. 1894. <em>Wiieteistkümne aastane kapten. Jules Verne jutustus</em>. [M. Põdder, transl.] Tallinn: A. Busch.</p><p>Willmann, F. W. v. 1782. <em>Juttud ja teggud, kui ka Monningad Öppetused mis maia- piddamisse pärrast tarwis lähtwad</em>. Tallin: Lindworsse.</p><p>Vinkel, A. 1960. Paar sõna robinsonaadidest meil ja mujal. – <em>Keel ja Kirjandus</em>, 12, 724–730.</p><p>Vinkel, A. 1970. Fr. W. Willmann ja eesti didaktiline jutukirjandus. – <em>Kirjandus, aeg, inimene</em>. Tallinn: Eesti Raamat, 50–57.</p><p>Võõbus, A. 1970. Studies in the History of the Estonian People. With Reference to Aspects of Social Conditions, in Particular, the Religious and Spiritual Life and the Educational. – <em>PETSE Scholarly Series</em>, Vol. 19. Stockholm: Estonian Theological Society in Exile.</p>
Downloads
Published
2013-12-20
Issue
Section
Articles
License
The contents of Interlitteraria are published under CC BY-NC-ND licence.