Ühe varauusaegse hauatähise retoorika: kriitika, korrektiivid ja uued hüpoteesid
Märksõnad:
Monument to the Pontus de la Gardie, Monument to Gustav Vasa, Willem Boy, iconography of early modern monumentKokkuvõte
The Rhetoric of an Early Modern Tombstone: Criticisms, Corrections, and New Hypotheses.
The Baron Pontus de la Gardie monument (after 1589–1593) is the first such magnificent early modern work of memorial art dedicated to the memory of a nobleman not belonging to the royal family, not only in Estonia, but apparently in the entire area under the authority of the Swedish crown. Until now, the Gustav Vasa monument in Uppsala has been considered as its example, and more indirect examples have been sought in the Netherlands, Germany and France.
The research showed that there is reason to look at the details of all the monuments of the members of the Swedish royal family erected in the Uppsala Cathedral to the end of the 1580s as the closest ideal examples. The arquitectonic and design elements of the monuments, even the use of some materials, point to the interrelationships of Tallinn tombstone and Uppsala monuments. Beside this there is a reason to look for examples of relief details mainly in the Netherlands. Johan Vredeman de Vrie, Jakob Floris and Maarten de Vos must be mentioned as the main authors of the exemplary engravings.
In the course of the study, based on a qualitative content analysis focused on the manifest part of the content, a more complete picture of the iconography used on the monument, the connections of its different layers and interaction with the verbal text of the monument was obtained. The orders and directions of "reading" established by the designer of the monument were also revealed, which confirmed some earlier hypotheses, but also brought up a number of points of view worthy of criticism, e.g. for example, about the overwhelming Lutheranism of the monument, but also about the message of the images.
The last, but by no means the least important, must be mentioned the identification of facts that shed new light on the history of the formation of this grave marker. The factology found allows us to hypothesize that both Johan III and Willem Boy were involved in designing the monument. The latter makes it possible to place de la Gardie's monument in the context of the memorial art of the late 16th century in the Kingdom of Sweden.
Allalaadimised
Viited
Anrep, Gabriel. 1858. Svenska adelns Ättar-taflor [I]. Stockholm: P. A. Norstedt &Söner.
Anrep, Gabriel. 1862. Svenska adelns Ättar-taflor [III]. Stockholm: P. A. Norstedt &Söner.
Bengtsson, Herman. 2010. Uppsala domkyrka. VI. Gravminnen. Sverige kyrkor, konsthistoriskt inventarium, grundat Vol. 232. Uppsala: Historie och Antikvitetsakademien och Riksantikvarieämbetet.
Boettischer, Adolf. 1897. Die Bau- und Kunstdenkmäler der Provinz Ostpreußen. Im Auftrag des Ostpreußischen Provinzial-Landtages. Heft VII. Königsberg. Königsberg: Druck von Emil Rautenberg.
Bohrn, Erik. 1942. „Klaes Christerson Horns gravvård i Uppsala domkyrka.“ Fornvännen. Journal of Swedish antiquarian Research 1: 1–9.
Brotze, Johann Christoph. 2006. Estonica. Koostajad: Ants Hein, Ivar Leimus, Raimo Pullat, Ants Viires. Tallinn: Estopol OÜ.
Ehasalu, Pia. 2004. „Sub specie aeternitatis. Varauusaegne epitaafmaal Eesti luterlikus kirikus 16.–17. sajandil.“) – Kunstitaduslikke Uurimusi 13: 9–49.
Ehasalu, Pia. 2007. Rootsiaegne maalikunst Tallinnas (1561-1710): produktsioon ja retseptsioon: doktoritöö. Dissertationes Academiae Artium Estoniae 2. [Tallinn] : Eesti Kunstiakadeemia.
Encyclopedia of Martin Luther and the Reformation. 2017. Mark A. Lamport (ed.), Lanham-Boulder-New York-London: Rowman & Littlefield.
Engström, Alexander. 2019. Olikhetens praktiker. Adlig begravningskultur i Sverige c:a 1630–1680. Uppsala: Acta Universitatis Upsaliensis.
Gillgren, Peter. 2020. „By the dead body of Christ. Representation and spectacle.“ Indifferent things? Objects and Images in Post-Reformation Churches in the Baltic Sea Region. Edition Mare Balticum, Editors: Krista Kodres, Merike Kurisoo, Ulrike Nürnberger. EU: Michael Imhof Verlag: 105–115.
von Hansen, Gotthard. 1873. Die Kirchen und ehemaligen Klöster Revals. Reval: Lindfors’ Erben.
Hiob, Arne. 2013. Luterliku dogmaatika alused. UI 10. [Tallinn]: EELK Usuteaduse Instituut.
Karling, Sten. 1937 (2006). Tallinn. Kunstiajalooline ülevaade. Kommnetaarid: Kersti Markus; Krista Kodres. Tallinn: ”Kunst”.
Karling, Sten. 1938. „Arent Passer. Lisand Tallinna kunstiajaloole.“ Vana Tallinn III, Tallinn.
Karling, Sten. 1939. „Arent Passer.“ Konsthistorisk tidskrift 8: 97–119.
Kelch, Christian. 1695. Liefländische Historia, ... Reval: J. Mehner.
Kempe, Kerry. 2020. Hodie mihi cras tibi. Om latininskriptioner i några östgötska medeltida kyrkor. Magistritöö. Lundi ülikool: [käsikiri].
Knapas, Marja Terttu. 1999. „Sepulchral monuents in Finland attributed to the workshop of Arent Passer.“ Sten Karling and Baltic History. Estonian Academy of Arts. Proceedings 6. Edit. Krista Kodres, Juhan Maiste, Vappu Vabar. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus: 81–93.
Kodres, Krista. 2003. „Lunastus usu läbi. Luterlik „pilditeoloogia“ ja selle eeskujud Eestis esimesel reformatsioonisajandil.“ Kunstiteaduslikke uurimusi, nr. 3– 4: 55–101.
Kodres, Krista. 2005. Kirik. Memoriaalkunst. Eesti Kunsti ajalugu 1520–1770 2. Krista Kodres (ed.). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia: 383–399.
Kodres, Krista. 2008. „Viel die vnter der Erden ligen vnd schlaffen /werden auffwachen …” Über ein Bildmotiv in der Sepulkralkunst im Nachreformatorischen Estland. Lars Olof Larsson (ed.). Kunst- und Kulturgeschichte im Baltikum. M.C.A. Böckler-Mare Balticum-Stiftung Hft. 24. Kiel: 67–85.
Kodres, Krista. 2010 (a). „Die kirchliche Kunst in den von Esten bewohnten Gebieten im Zeitalter der Reformation und der Konfessionalisierung.“ Matthias Asche ,Werner Buchholz, Anton Schindling (Hgg.). Die baltischen Lande im Zeitalter der Reformation und Konfessionalisierung: Livland, Estland, Ösel, Ingermanland, Kurland und Lettgallen. Stadt, Land und Konfession 1500-1721. Teil 2. (Katholisches Leben und Kirchenreform im Zeitalter der Glaubensspaltung; 70). Münster: Aschendorf Verlag: 41−98.
Kodres, Krista. 2010 (b). „Abbildungen zur kirchlichen Kunst in den von Esten bewohnten Gebeiten.“ Die kirchliche Kunst in den von Esten bewohnten Gebieten im Zeitalter der Reformation und der Konfessionalisierung. Anton Schindling, Werner Buchholz, Matthias Asche. Die baltischen Lande im Zeitalter der Reformation und Konfessionalisierung: Livland, Estland, Ösel, Ingermanland, Kurland und Lettgallen. Stadt, Land und Konfession 1500-1721. Teil 2. Münster: Aschendorf Verlag: 41–97.
Kodres, Krista. 2011. „Memoriaalkunst.“ Eesti lugu 264. ERR, fonoteegi nr. RMARH-44385.
Kodres, Krista. 2017. „Trööst ja mäle(s)tamine: matuserituaal ja memoriaalkunst varauusaegses Eestis.“ Katre Kaju (Toim.). Kroonikast epitaafini. Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust. Rahvusarhiivi toimetised, 1 (32). Tartu: Rahvusarhiiv: 437−465.
Kodres, Krista; Kurisoo, Merike. 2019. Kirikuarhitektuur ja –kunst. Tallinna ajalugu. 1561–1710, II osa, Lea Kõiv (koostaja), Tiina Kala (hed.), Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv, 216–226.
Kurisoo, Merike; Viiding, Kristi. 2019. „Iniuria, iustitia, passio, patientia et victoria. Zum frühneuzeitlichen Bild- und Textprogramm auf dem mittelalterlichen Altarretabel in der Kirche von Lääne-Nigula (1598).“ Baltic Journal of Art History 18: 105−150.
Kuuskemaa, Jüri. 2000. „Arent Passer pärast professor Sten Karlingit.“ Eesti kunstisidemed Madalmaadega 15.–17. sajandil (1995. a. konverentsi kogumik). Tallinn: Eesti Kunstimuuseum: 164–183.
Kõiv, Lea. 2019. Kirikuelu. Tallinna ajalugu. 1561–1710, II osa, Lea Kõiv (koostaja), Tiina Kala (hed.), Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv, 195–215.
Kühnert, Ernst. 1909. Künstlerstreifzüge durch Reval. Reval: Vrlg. Kluge & Ströhm.
Laidre, Margus. 2015. Domus belli. Põhjamaade Saja-aastane sõda Liivimaal 1554–1661, [Tallinn]: kirjastus „Argo“.
Ligtenberg, R. 1918. „Materialen voor een studie over de beeldhouwers De Nole en hun werken.“ Overgedruky uit Oud-Holland Ie Afl. XXXVIe Jaarg.
Loeffler, Heinz. 1929. Die Grabsteine, Grabmäler und Epitaphen in deb Kirchen Alt-Livlands vom 13.-18. Jahrhundert. Riga: Löffler.
Lossius, Johannes Valentin. 1882. Die Urkunden der Grafen de Lagardie in der Universitätsbibliothek zu Dorpat. Dorpat: H. Laakmanns Buch- und Steindruckerei.
Lumiste, Mai. 1965. „Tallinna raidkivikunst.“ Kunst 2/3, 65–76.
Maiste, Juhan. 1999. Arent Passer (1560 – 1637) and his time in Tallinn. Passer and Tallinn’s Renaissance Tradition. Sten Karling and Baltic History. Estonian Academy of Arts. Proceedings 6. Edit. Krista Kodres, Juhan Maiste, Vappu Vabar. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus: 51–80.
Maiste, Juhan. 2014. „Salvation through religion. The rebirth of the classics in Arent Passer’s oeuvre.“ Baltic Journal of Art History 8: 45–118.
Mardiste, Heino; Kivistik, Arne. 2019. „Millal ilmusid Lääne-Eesti saared maakaartidele?“ Eesti Loodus, 5: 16–23.
Neumann, Wilhelm. 1888. „Kunstgesschichtes aus Nava.“ Herasg. Robert Weiss. Baltische Monatsschrift. Bd. XXXIV [H: 1–9]. Reval: F. Kluge: 524–539.
N.N. 1827. Revalscher Kalender auf Jahr nach Chrisi Geburt 1828, (…). Reval: J. H. Gressel: …
N.N. 1690. Vita illustrissimi herois Ponti de la Gardie, [–]. Leipzig: J. F. Gleditsch.
Nordisk Familjebok (NFB) III. 1905. John Rosén, Theodor Westrin, B. F. Olsson (edd.). Stockholm: Nordisk Familjebok Förlags Aktiebolag.
von Nottbeck, Eugen; Neumann, Wilhelm. 1899. Die Grabsteine Revals. Kirchliche Kunst. Die Kunstdenkmäler der Stadt Lfg. 2, Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval Bd. 2, Reval: Franz Kluge.
Osiecki, Cynthia. 2017. „Willem Boy & Willem van den Blocke: The Import of Flemish Sculpture into Sweden’s Courts from 1562 until 1599.“ S. Ayres, E. Carbone (edd.). Sculpture and the Nordic Region. Abingdon: Routledge: 24–29.
Ottenheym, Konrad. 2013 (a). „Travelling Architects from the Low Countries and their Patrons.“ Konrad Ottenheym, Krista de Jonge (edd.). The low Countries at the Crossroads. Architectura Moderna 8. Turnhout: Brepol Publishers: 55–88.
Ottenheym, Konrad. 2013 (b). „Sculptors’ Architecture. The International Scope of Cornelis Floris and Hendrick de Keyser.“ Editors: Konrad Ottenheym; Krista De Jonge. The Low Countries at the Crossroads. Netherlandish Architecture as an Export Product in Early Modern Europe (1480–1680), Architectura Moderna 8. Turnhout: Brepol Publishers: 102–127.
Panofsky, Erwin. Tomb sculpture: four lectures on its changing aspects from Ancient Egypt to Bernini. London: Thames and Hudson, 1964.
Panofsky, Erwin. 1972. Studies in iconology. Humanistic Themes in the Art of the Renaissance. [Oxford]: Icon Editions.
Panofsky, Erwin. 1982 [1955]. Iconography and iconology: An introduction to study of Renaissance art. Erwin Panofsky (ed.). Meaning in the Visual Arts. Papers in and on Art History, Chicago: University of Chicago Press: 26–54.
Peringskiöld, Johan. 1719. Monumenta Ullerakerensia cum Upsalia Nova illvstrata, eller Ulleråkers Håradz Minnings=Merken Med Nya Upsala Uti Uplands Första del Thiundaland. Stockholm: Joh. L. Horrn.
Pinches, J. H. 1994. European nobility and heraldry. Wiltshire: Heraldry Today.
Pincier, Johann. 1605. Ænigmata, liber tertius, cum solutionibus in quibus res memorata dignae continentur ænigmatum. Herborn: Christopher Corvini.
Graf Rehbinder, N. 1875/1876. Geschichte der Stadt Reval, nebst kurzer Beschreibung der Sehenswürdigkeiten derselben. Reval: Lindfors‘ Erben.
Scholten, Frits. 2003. „‘Veel treffelijke begraaf-plaatsen’, de grafmonumenten en epitafen.“ Gerard W.C. van Wezel (ed.) De Onze-Lieve-Vrouwekerk en de grafkapel voor Oranje-Nassau te Breda. Zeist: Rijksdienst voor de Monumentenzorg:172–190.
Sild, Olaf. 1928. „Mõningaid vanu hauakive meie maalt.“ Usuteadusline Ajakiri. Tartu Ülikooli usuteatuskonna väljaanne, III. ak., 2: 49–72.
Skibiński, Franciszek Jan. 2013. Willem van den Blocke. Netherlandish sculptor in the Baltic Region. Utrecht: käsikiri.
Skibiński, Franciszek. 2020. Willem van den Blocke: A Sculptor of the Low Countries in the Baltic Region. Early Modern Cultural Studies 1. Brepols Publishers.
Tuulse, Armin. 1940. „Lisaandmeid Tallinna lossi „riigisaali" ehitamisest.“ Ajalooline ajakiri 1: 1–13.
Üprus, Helmi. 1975. Renessanss. Arhitektuur ja raidkivi. Eesti kunsti ajalugu. 1. kd. I. B. Bernstein, E. Jansen, J. Kahk, K. Kirme, E. Pihlak, I Solomõkova, V. Tiik, V. Vaga (edd.). Tallinn: kirjastus „Kunst“: 85–92.
Üprus, Helmi. 1987. Raidkivikunst Eestis XIII–XVII sajandini. Tallinn: kirjastus „Kunst“.
Wieselgren, Peter. 1832. De la Gardieska arkivet: eller Handlingar ur Grefl. DelaGardiska bibliotheket på Löberöd IV. Lund: Lundberg & Lönnegren.
Wolke, Lars Ericson. 2012. Johan III. Tallinn: „Argo“.
Woermann, Karl. 1924. Geschichte der Kunst: Fünfter Band: Die Kunst der mittleren Neuzeit von 1550 bis 1750 (Barock und Rokoko). Leipzig. Bibliographisches Institut.
