Diskursusanalüüsi rakendamine religiooniuuringutes: muinsuskaitseklubi Tõlet ajakirjade näide
Märksõnad:
discourse analysis, Fairclough’s critical discourse analysis, new religious movements, methodologyKokkuvõte
During the last decade, discourse analysis (DA) has become a popular method in the religious studies. Unfortunately, due to the lack of knowledge of implementing DA in accordance with theory and method, there is a lack of clarity with regards to its proper application. It seems that vague understanding of the theoretical background of the method is the underlying problem and thus its main analytical concept – discourse – also remains vague. The aim of this article is to bring some clarity to the use of DA and to show how thoroughly method and theory are intertwined. An example of the implementation of DA is also given, highlighting how during Estonia’s revolutionary processes Cultural Heritage Club Tõlet’s ideals of independence and identity were connected to their idealization of Ancient Estonia.
Allalaadimised
Viited
Barkalaja, Anzori. 1993. „Üks võimalus oleks maarahva ärkamine“. Põllumajandusülikool, 6, 13.03: 4.
Dresen, Nele. 2020. „Iseseisvuse ja identiteedi teema muinsuskaitseklubi Tõlet (1987-1995) häälekandjates“. Pühakutest patusteni Tartu ajaloos: Tartu Linnaajaloo Muuseumide aastaraamat, ed Marge Rennit: 11–28. Tartu Linnamuuseum.
Eller, Kalle Istvan. 1990. „Maarahvast“. Vikerkaar, 3: 72-77.
Erikson, Mats. 1989. „Kultuurilisest ja vaimsest sõltumatusest“. Videvik, 2, https://archive.ph/UZLXN (11.06.2022).
Fairclough, Norman. 1992. Discourse and social change. Cambridge: Polity
Fearon, James D. 1999. „What is identity (as we now use the Word).“ Avaldamata käsikiri, https://www.researchgate.net/publication/229052754_What_Is_Identity_As_We_Now_Use_the_Word (11.06.2022).
Friedman, Jonathan. 1992. “The Past in the Future: History and the Politics of Identity“. American Anthropologist, 94 (40): 837–859.
Heather, Noel. 2000. Religious Language and Critical Discourse Analysis. Oxford: Peter Lang.
Hjelm, Titus. 2011. „Discourse Analysis“. The Routledge Handbook of Research Methods in the Study of Religion, edd. M. Stausberg, S. Engler: 134-150. Routledge.
Hjelm, Titus. 2016. „Theory and Method in Critical Discursive Study of Religion: An Outline.“ Making Religion. Theory and Practice in the Discursive Study of Religion, edd. F. Wijsen, K. von Struckrad: 15-34. Boston: Brill.
Härm, Silja. 2018. „Eesti gümnaasiumiastme usundiõpetuse eesmärgid õpetajate pilgu läbi“. Usuteaduslik Ajakiri, 2: 112-131.
Jørgensen, Marianne ja Louis J. Phillips. 2002. Discourse Analysis as Theory and Method. Sage: 60-95.
Kaasik, Ahto. 1989. „Kus on meie vägi“. Noorte Hääl, 65, 19.03: 2.
Kaasik, Ahto. 1993. „Ahto jutt“. Hiis, 6: 2-8.
Kaasik, Ahto. 1993. „Maavald võiks ju tagasi tulla“. Hiis, 6: 15-17.
Kalmus, Veronika. 2015. „Diskursusanalüüs“. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaas, http://samm.ut.ee/diskursusanalyys, (11.06.2022).
Kaugema, Tambet. 1993. „Kultuurist ja massikultuurist“. Postimees: 6, 11.10.
Kilemit, Liina. 2020. Kristlike kogudustega liitumise põhjustest. Doktoritöö, Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kuutma, Kristin. 2000. „Vernacular Religions and the Invention of Identities behind the Finno-Ugric wall“. Temenos, 41: 51-73.
Kõivupuu, Marju. 2020. „Tradition in landscape, landscape in tradition: discourse of natural sanctuaries in Estonia“. Time and Mind, 13:3: 267-281.
Lauristin, Marju, Peeter Vihalemm. 2009. „The Political Agenda During Different Periods of
Estonian Transformation: External and Internal Factors“. Journal of Baltic Studies, 40 (1): 1–28.
Ligi, Priit. 1993. „Henrik, Körber, Engels ning Eesti ühiskond muinasajal“. Looming, 8: 1132–1138.
Lipin, Vladimir, Art Leete. 2015. „Lihtsad ja varjatud sõnumid tänaste komi küttide juttudes“. ERMi aastaraamat, 58: 14-35.
„Maadest“. 1988. Videvik, 2, https://archive.ph/jArms (vaadatud 11.06.2022).
Moberg, Marcus. 2013. „First-, second-, and third-level discourse analytic approaches in the study of religion: moving from meta-theoretical reflection to implementation in practice“. Religion, 43 (1), 4-25.
Naab, Ergo. 2017. „Ülendamismotiiv ja eshatoloogia presentne aspekt Corpus Paulinum’is: religioonilooline ja kultuuriteoreetiline uurimus“. Doktoritöö.
Phillips, Louise. 2007. „Doing discourse analysis: A brief introduction to the field“. Media technologies for democracy in an enlarged Europe: The Intellectual work of the 2007 European Media and Communication Doctoral Summer School, ed. Nico Carpentier, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Kaarle Nordenstreng jt: 285–294. Tartu: Tartu University Press.
Rämmer, Andu. 2017. Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis. Doktoritöö, Tartu Ülikooli Kirjastus.
Stuckrad, Kocku von. 2016. „Introduction“. Making Religion. Theory and Practice in the Discursive Study of Religion, edd. Frans Wijsen, Kocku von Struckrad: 1-11. Boston: Brill.
Stuckrad, Kocku von. 2013. “Discursive Study of Religion: Approaches, Definitions, Implications.” Method and Theory in the Study of Religion, 25 (1): 5–25.
Stuckrad, Kocku von. 2014. The Scientification of Religion: An Historical Study of Discursive Change, 1800–2000. Boston and Berlin: De Gruyter.
Suni, Raivo. 1998. „Eesti kultuurilise teadvuse muutumine“. Sirp, 42: 3, 18 (6.11)
Tamm, Marek. 2016. „Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus“. Riigikogu Toimetised, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/03/Eestlaste-suur-vabadusv%C3%B5itlus-j%C3%A4rjepidevus-ja-kordumine-Eesti-ajaloom%C3%A4lus.pdf (11.06.2022).
Taylor, Stephanie. 2001. „Locating and Conducting Discourse Analytic Research“. Discourse as Data. A Guide for Analysis, edd. Margaret Wetherell, Stephanie Taylor, Simeon J. Yates: 5-48. London: Sage.
Toomet, Lauris. 1989. „Rahvus teelahkmel“. Noorte Hääl, (65), 19.03: 2.
Toomistu, Terje. 2012. „Nõukogude sümboolika tähendustest siirdepõlvkonna hulgas Eestis ja Venemaal“. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat, 55: 80-99.
„Tutvustus“. Maavalla Koda, https://www.maavald.ee/koda/taarausuliste-ja-maausuliste-maavalla-koda/65-tutvustus (11.06.2022).
„Tõlet“. 1992. Hiis, 5: 40.
„Tõleti põhikiri 1987“. Tõleti arhiiv.
Vallikivi, Laur. 2018. „Soome-ugri misjon: Eesti kristlaste hõimutöö Venemaal“. ERMi aastaraamat, 61: 154–181.
Velsker, Mart. 2001. „Y eesti kirjanduses“. Vikerkaar, 10: 78–86.
Ventsel, Andreas, Atko Remmel, Lea Altnurme, Kristiina Johanson, Roland Karo, Maaris Raudsepp. „Power relations in vernacular and institutional discourses on religion“. Approaches of Culture Theory VIII, edd. Anu Kannike, Katre Pärn, Monika Tasa: 220−245, Tartu Ülikooli Kirjastus.
Vilbaste, Kristel, Mikk Sarv. 2018. „Suulisus ja kirjalikkus allikapärimuses Taevaskoja Emalätte näitel“. Mäetagused, 70: 127-147
Vogt, Henri. 2005. Between Utopia & Disillusionment. A Narrative of the Political Transformation in Eastern Europe. New York – Oxford: Berghahn.
Västrik, Ergo-Hart. 2015. „In Search of Genuine Religion: The Contemporary Estonian Maausulised Movement and Nationalist Discourse“. Contemporary Pagan and Native Faith Movements in Europe: Colonialist and Nationalist Impulses, ed. Kathryn Rountree: 130-153. Oxford-New York: Berghahn.
E-kirjad, intervjuud
Kirjavahetus Tõleti liikmega. 2022. E-kiri autorile. 11.07.
Västrik, Ergo-Hart. 2020. E-kiri autorile. 11.05.
Västrik, Ergo Hart. 2019. Intervjuu. 4.12.
Barkalaja, Anzori. 2008. Anu Koobi intervjuu.
