Eestis elavate eesti ja vene keelt kõnelevate inimeste religioosne võrdlus
Märksõnad:
religioossus, kirik, uus vaimsusKokkuvõte
Eesti ühiskond on kahekultuuriline ja kaks suurimat rahvust siinses ühiskonnas on eestlased ja venelased. Artikkel otsib rahvaloenduse ning küsitluse „Elust, usust ja usuelust“ tulemusi analüüsides vastust küsimusele, milline on Eestis elavate eesti keelt kõnelevate inimeste religioossus võrreldes vene keelt kõnelevate inimeste religioossusega. Artiklis leitakse, et eesti ja vene keelt kõnelevad inimesed erinevad tugevalt institutsionaalsesse kirikusse kuulumise alusel. Siin mängib suurt rolli õigeusu kirik kui venekeelse rahvuse kultuuriline sidustaja. Muus on aga kahe rahvusgrupi suhtumine nii kristluse õpetustesse, kristluse praktiseerimisse kui ka uude vaimsusesse küllaltki sarnane. Ei saa öelda, et eesti keelt kõnelevad inimesed oleksid mittereligioossed ja vene keelt kõnelevad inimesed religioossed. Mõlemal rahvusgrupil on oma religioossus ühes oma rõhuasetustega.
Allalaadimised
Viited
Altnurme, Lea. 2016. „Uus vaimsus kui missioloogiline võimalus“. Kuhu lähed, Maarjamaa? Quo vadis Terra Mariana?, toim. Eerik Jõks: 233–236. Tallinn: Eesti Kirikute Nõukogu.
Ebaugh, Helen Rose. 2003. „Religion and the New Immigrants“. Handbook of the Sociology of Religion, ed. Michele Dillon: 225–239. Cambridge: Cambridge University Press.
Kalmus, Veronika; Vihalemm, Triin. 2017. „Väärtused ja identiteedid“, Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused, toim. Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm: 111–134. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Liiman, Raigo. 2001. Usklikkus muutuvas Eesti ühiskonnas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Pekko, Indrek, Koppel, Katre. 2013. „Püha kolmainsus kui ema-isa-laps: uus vaimsus ja luteri kirik“, Mitut usku Eesti III. Uue vaimsuse eri, toim. Marko Uibu: 145–152. Tartu: Tartu Ülikool kirjastus 2013.
Pettai, Iiris. 2002. „Eestlaste ja mitte-eestlaste vastastikune sallivus“. Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis, toim. Aune Valk: 213–233. Tartu: TÜ Euroopa kolledž.
Vihalemm, Peeter; Lauristin, Marju; Kalmus, Veronika; Vihalemm, Triin. 2017. Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Vihalemm, Triin; Harro-Loit, Halliki. 2017. „Tähtpäevad kui igapäevarütmide katkestus“. Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused, toim. Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm: 455–475. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Vihalemm, Triin; Leppik, Marianne. 2017. Eesti ja venekeelse elanikkonna lõimumise viisid ja muutustega kohanemise praktikad“. Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused, toim. Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm: 557–584. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Veebiviited
Jarzyńska, Katarzyna. 2014. „The Russian Orthodox Church as Part of the State and Society“. Russian Politics and Law 52: 87–97:
https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.2753/RUP1061-1940520304?src=recsys (01.08.2018)
Leeritöö EELK-s. EELK intranet: http://www.eelk.ee/intranet/leeritoo_eelk.html (27.08.2017).
Religious Belief and National Belonging in Central and Eastern Europe. Pew Research Center, May 10, 2017, 70:
http://assets.pewresearch.org/wp-content/uploads/sites/11/2017/05/15120244/CEUP-FULL-REPORT.pdf (11.02.2018)
Ringvee, Ringo. 2014. „Religion: Not declining but changing. What do the population censuses and surveys say about religion in Estonia?“. Religion 44: https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/0048721X.2014.914635 (12.01.2018)
Tampere, Ave. 2014. „Kas Eesti on kõige vähem usklik riik maailmas?“. Eesti Päevaleht: 07.01.2014 http://epl.delfi.ee/news/eesti/kas-eesti-on-koige-vahem-usklik-riik-maailmas?id=67568424 (31.07.2018).
Andmebaasid
Rahvaloenduse andmebaas - Statistikaameti koduleht www.stat.ee (17.07.17).
Elust, usust ja usuelust küsitlus 2015 – EKN andmebaas. Autori käsutuses
