Change-of-state predicates and their use for expressing the future: the case of Livonian

Abstract

The present article considers change-of-state predicates in Livonian and their possible development into future copulas. The focus is on the verbs īedõ ‘remain, stay; become’, sǭdõ ‘get; become’, and līdõ (synchronically a future copula), but also the verbs tūlda ‘come’ and lǟdõ ‘go’ are included for comparative purposes. The results show that all five verbs can be used for expressing change of state, but it depends on the particular verb and underlying construction, whether conveying the sense ‘become’ is a central or only a marginal function. This study shows that Courland Livonian fits well to the general picture of Northern Europe where the present tense form of a verb with meaning ‘become’ can be used for marking the future time reference, and at least one verb – līdõ – also appears as a future copula.

Kokkuvõte. Miina Norvik: Muutust väljendavad predikaadid liivi keeles ning nende kasutamine tuleviku väljendamisel. Siinne artikkel analüüsib muutust märkivaid verbe liivi keeles ning nende võimalikku arengut tulevikukoopulaks. Põhirõhk on verbidel līdõ (sünkrooniliselt tulevikukoopula), sǭdõ ‘saada’ ja īedõ ‘jääda, saada’, kuid võrdluseks on vaadeldud ka verbe tūlda ‘tulla’ ja lǟdõ ‘minna’. Artiklis näidatakse, et kuigi kõik need viis verbi võivad esineda muutust väljendavana, on verbiti ja ühtlasi konstruktsiooniti erinev, kas muutuse väljendamine on esmane või üksnes marginaalne funktsioon. Uurimusest selgub, et kõige rahvapärasem ning üldisema tähendusega muutusverb liivi keeles on īedõ ‘jääda, saada’, mis siseneb translatiivsesse muutuskonstruktsiooni. Teine sage muutusverb on sǭdõ ‘saada’, kuid selle kasutamises võib vähemalt osaliselt tunda kontaktkeelte mõju, näiteks eelistatakse verbi sǭdõ ‘saada’ tarvitada muutuse väljendamiseks usulistes tekstides. Edasist arengut tulevikoopulaks näitab siiski vaid līdõ, mis ennekõike väljendab tulevikus olemist, kuigi tagaplaanil on sageli tunda ka muutuse tähendust ning ajaline tähenduselement põimub üldjuhul modaalse tähenduselemendiga.

Märksõnad: seisundimuutus, koopulad, tuleviku väljendamine, Kuramaa liivi keel

Kubbõvõttõks. Miina Norvik: Mȭitõksvärbõd līvõ kīelsõ ja nänt kȭlbatõmi tulbiz āiga ulzkītõmiz pierāst. Se kēra tuņšlõb mȭitõksvärbidi līvõ kīelsõ ja nänt tultõkst tulbiz āiga kopulaks. Pǟažālistõz um vaņţõltõd värbidi līdõ, sǭdõ ja īedõ. Nēḑi um tazāntõd värbõdõks tūlda ja lǟdõ. Amād vīž värbõ võibõd ulzkītõ mȭitõkst. Vȱldantõs värbstõ ja konstruktsijst, või se um pǟtǟtõks agā set kūorali tǟntõks. Tuņšlõks nägțõb, ku amā rovvīți mȭitõksvärb um īedõ, mis sōb kȭlbatõd konstruktsijs translatīvõks. Tuoi sagdi mȭitõksvärb um sǭdõ, bet se um lieudtõb emmit vaimližis tekstis. Võib vȱlda, ku se um kontaktkīeld mȯj. Kazāndõkst mȭitõks > tulbiz āiga kopula nägțõb set līdõ. Se kītõb pakāndim vȯlmizt, bet vel võib se kītõ mȭitõkst ja modālizt tǟntõkst.