Vanade sõnastike veebiandmebaas ja mida sealt leida

Abstract

Eesti keele kolm vanimat trükitud sõnastikku pärinevad 17. sajandist ja nende aines oli 21. sajandi alguseni uurijatele kättesaadav üksnes faksiimileväljaannetena. Tartu Ülikooli vana kirjakeele töörühmas on viidud need sõnastikud elektroonilisele kujule, märgendatud ja analüüsitud, samuti on publitseeritud kahe sõnastiku (Heinrich Stahli 1637. aasta saksa-eesti sõnastik, Heinrich Gösekeni 1660. aasta saksaladina- eesti sõnastik) uusväljaanded (vastavalt 2002, 2012). Uusväljaandeid koostades saadud andmekogu on rakendatud sõnastike veebiversioonide loomiseks olemasoleva vana kirjakeele andmebaasi juurde (http://www.murre.ut.ee/vakkur/sonastikud). Artiklis kirjeldatakse Stahli ja Gösekeni sõnaraamatute põhjaeestikeelse ainese uurimise eripära, piiranguid ja tulevikuvaateid rõhuasetusega pooleliolevate veebisõnastike koostamisele. Tuuakse näiteid nii algsetest 17. sajandi sõnastikest kui ka nende uusversioonidest pabersõnastikuna ja veebis. Esimest korda esitatakse võrdlevaid arvandmeid nende kahe praeguseks põhjalikumalt läbi töötatud sõnastiku kohta. Antakse ülevaade Stahli ja Gösekeni sõnaraamatu märksõnadest, korduvatest ja ainukordsetest vastetest, sõnaliigilisest koosseisust ja muutevormidest.

Online database of old Estonian dictionaries and what is to be found there. The three oldest printed dictionaries of Estonian originate from the 17th century. Their contents were available only in the form of facsimiles until the 21st century. The Old Literary Estonian working group of the University of Tartu has digitalised the dictionaries and published novel paper versions of two dictionaries (Stahl’s German-Estonian dictionary of 1637 and Göseken’s German-Latin-Estonian dictionary of 1660). The work was based on a methodology developed by the working group for the compilation of new versions with reversed language pairs. The data sets so created were used to produce the online versions of the dictionaries (http://www.murre.ut.ee/vakkur/sonastikud) to offer enthusiasts more ways to access the unique subject matter of the dictionaries. This article describes the nature, limitations and prospects of studying the Estonian language material of the Stahl and Göseken dictionaries, focusing on the current compilation of online dictionaries. For the first time, comparative figures are provided on the two German-Estonian dictionaries, which have been thoroughly studied: an overview is given of keywords, recurring and unique matches, parts of speech and inflections.