Main features of the Livonian sound system and pronunciation

Abstract

The aim of this article is to give an overview of the Livonian sound system and pronunciation. Regarding Livonian dialectal variation, the main difference is between East and West Livonian, while Central Livonian forms a transition area. The basis of the Livonian written language is the East Courland dialect. This article focuses on standard pronunciation, with some discussion of variation. Vowels and consonants are treated separately. In addition, Livonian prosodic features are discussed. Livonian stands out as being a Finnic language that has been influenced by the Baltic language, Latvian. Unlike many other Finnic languages, Livonian has voiced stops and fri catives, which can occur as long geminates. There is a large number of short and long monophthongs, diphthongs, and triphthongs in Livonian.

Kokkuvõte. Tuuli Tuisk: Liivi keele häälikusüsteemi ja häälduse põhijooned. Käesolevas artiklis antakse ülevaade liivi keele häälikusüsteemist. Kuramaa liivi murrete seisukohalt on suurim erinevus ida- ja lääneliivi vahel, samas kui keskliivi ehk Īra kujutab endast üleminekuala. Tänapäeva liivi kirja keel põhineb Kuramaa idaliivi murdel. Artiklis kirjeldatakse liivi standard hääldust, tuues paralleelselt välja ka mõned murdeerinevused. Vokaale ja konsonante kirjeldatakse eraldi. Lisaks antakse ülevaade liivi prosoodiasüsteemist. Liivi keel on läänemeresoome keelte seas mõneti ainulaadses olukorras, kuna keeles on mõjutusi balti keelte hulka kuuluvast läti keelest. Erinevalt teistest läänemeresoome keeltest esinevad liivi keeles helilised klusiilid ja frikatiivid, mis võivad ilmneda ka pikkade geminaatidena. Samuti on liivi keel huvitav lühikeste ja pikkade monoftongide, diftongide ja triftongide rohkuse poolest.

Märksõnad: konsonandid, vokaalid, toon, prosoodia, liivi keel

Kubbõvõttõks. Tuuli Tuisk: Līvõ kīel kilūd sistēm ja īeldõm pǟummitõd. Sīe kēra võttõksõks um iļļõvaņtļimi līvõ kīel kilūd sistēmst ja īeldõmst. Kurmǭ līvõ mūrdõd sūŗimi vait um um idā- ja lǟndlīvõd vail, sidāmi jag agā Īra um iļlǟdõb murd. Tämpiz līvõ kērakīel pūojõks um idālivõ murd. Kēras sǭb vaņțõltõd līvõ kīel standardīeltõmi, paralel ulzõ tūodsõ ka mingizt murdvaitõd. Īžkillijid ja īņõzkillijid sōbõd vaņtõltõd īžkiz. Vel sǭb vaņțõltõd līvõ kīel prozodij sistēmõ. Līvõ kēļ um vāldamiersūomõ kīeld siegās eņtšvīți, ku kīelsõ um mȯjtõkši lețkīelstõ. Tuoistiz ku sūrs jags vāldamiersūomõ kēļši, līvõ kīelsõ ātõ īelkõks vizād ja ȭrdõd īņõzkillijid, mis võibõd jeddõ tūlda ka kui pitkād kǭdkõrdizt kilūd. Līvõ kīelsõ um ka pǟgiņ lītiži ja pitkīdi īdkõrdiži, kǭdkõrdiži ja kuolmkõrdiži īžkiļļijidi.