Aeg ja aspekt
DOI:
https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.04Keywords:
aeg, ajavormid, aja graafiline kujutamine, aspekt, situatsioonitüübid, Aktionsart, time, tense, graphical representation of tenses, aspect, situation typesAbstract
Artikli eesmärgiks on anda teoreetiline ülevaade aja- ja aspektikategooriast ning siduda eesti aja- ja aspektikäsitlusi maailma keeleteaduse vastavate uurimissuundadega. Ajakategooria puhul tuuakse välja selle deiktiline olemus ehk vajadus pidepunkti järele, ning näidatakse, kuidas lähtepunktist tulenevalt eristuvad absoluutne, relatiivne ja absoluut-relatiivne aeg. Seejärel tutvustatakse Hans Reichenbachi (1947) jooniste alusel üht võimalust, kuidas keelelist aega esitada graafiliselt: näidatakse, kuidas kujutatakse oleviku, mineviku ja tuleviku aega, võttes arvesse kõnehetke, sündmushetke ja vaatlushetke. Aspekti juures seletatakse aspekti mittedeiktilisust, kuid samas rõhutatakse selle seotust ajaga. Artiklis antakse ülevaade grammatilise aspekti tüüpilisest vastandusest, milleks on imperfektiivsus versus perfektiivsus, tutvustatakse Zeno Vendleri (1967) situatsioonitüüpe ning tuuakse esile, et aspektist saab rääkida ka lausest suuremate üksuste puhul. Põgusalt on käsitletud ka aja ja aspekti teiseseid tähendusi.
Tense and aspect. The aim of this paper is to give a theoretical overview of the cateories of tense and aspect. An attempt is made to bring together Estonian treatments of tense and aspect with the similar theoretical approaches in the world. In relation to the cateory of tense its deictic nature is emphasized and it is shown how it is possible to distinguish absolute, relative and absolute-relative tense depending on the reference point. Based on the drawings by Hans Reichenbach (1947) a way to represent tense graphically is introduced: it is demonstrated how present, past and future tenses can be represented by using the notions of ’point of speech’, ’point of the event’, and ’point of reference’. In relation to the category of aspect the non-deictic nature of aspect is explained, emphasizing at the same time that regardless of that there still is a connection with the category of tense, only of different nature. The article gives an overview of the typical aspectual distinction of imperfective versus perfective and introduces Zeno Vendler’s (1967) situation types. It also points out that aspect can be a property of discourse segments larger than the sentence. The secondary meanings of tense and aspect are discussed only briefly.
Downloads
References
Argus, Reili (2007) „Eesti keele verbi ajamorfoloogia ja aspektilisuse omandamisest”. Emakeele Seltsi aastaraamat 52, 7–32.
Bybee, Joan, Revere Perkins, William Paglicua (1994) The evolution of grammar: tense, aspect, and modality in the languages of the world. Chicago and London: University of Chicago Press.
Comrie, Bernard (1976) Aspect: an introduction to the study of verbal aspect and related problems. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press.
Comrie, Bernard (1993) Tense. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press.
Dahl, Östen (1985) Tense and aspect systems. New York: Basil Blackwell.
Dahl, Östen (1999) “Aspect: basic principles”. In Keith Brown, Jim Miller, eds. Concise encyclopedia of grammatical categories, 30–37. Oxford: Elsevier Science.
Dahl, Östen (2000) “The grammar of future time reference in European languages”. In Östen Dahl, ed. Tense and aspect in the languages of Europe, 309−329. Berlin and New York: Mouton de Gruyter.
Dahl, Östen, Viveka Velupillai (2011a) “The past tense”. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath, eds. The world atlas of language structures online. Munich: Max Planck Digital Library, chapter 66. <http://wals.info/chapter/66>. Vaadatud: 09.11.2011.
Dahl, Östen, Viveka Velupillai (2011b) “The perfect”. Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath, eds. The world atlas of language structures online. Munich: Max Planck Digital Library, chapter 68. < http://wals.info/chapter/68>. Vaadatud: 09.11.2011.
Dahl, Östen, Viveka Velupillai (2011c) “Supplement: tense and aspect”. In Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath, eds. The world atlas of language structures online. Munich: Max Planck Digital Library, supplement 7. <http://wals.info/supplement/7>. Vaadatud: 09.11.2011.
EKG II = Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael ja Silvi Vare (1993) Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt (peatoimetajana), Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
EKG I = Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael ja Silvi Vare (1995) Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Trükki toimetanud Mati Erelt (peatoimetajana), Tiiu Erelt, Henn Saari, Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Erelt, Mati (2009) „Prospektiiv ja retrospektiiv eesti keeles”. Emakeele Seltsi aastaraamat 54, 44–53.
Erelt, Mati, Helle Metslang (2009) “Some notes on proximative and avertive in Estonian”. Linguistica Uralica, 45, 3, 178–191. http://dx.doi.org/10.3176/lu.2009.3.02
Eslon, Pille, Ants Pihlak (1993) Vid i vremja. (Trudy po sopostavitel’notipologicheskomu issledovaniju raznosistemnyh jazykov.) Tallinn: Tallinnskij pedagogicheskij universitet.
Evans, Vyvyan (2004) The structure of time: language meaning and temporal cognition. Amsterdam and Philadelphia: John Benjamins.
Habicht, Külli, Pille Penjam, Ilona Tragel (2010) „Kas tahtma tahab abiverbiks?”. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 1, 2, 115–146.
Heine, Bernd, Tania Kuteva (2002) World lexicon of grammaticalization. Cambridge: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511613463
Hinrichs, E. (1981) Temporale anaphora im Englischen. Unpublished MA thesis. University of Tübingen.
Hinrichs, E. (1986) A compositional semantics for aktionsarten and NP reference in English. PhD dissertation. Ohio State University, Columbus.
van Hout jt = van Hout, Angeliek, Henriëtte de Swart, Henk J. Verkuyl (2005) “Introducing perspectives on aspect”. In Henk Verkuyl, Henriette de Swart, Angeliek van Hout, eds. Perspectives on aspect, 1–18. Dordrecht: Springer.
Jaszczolt, Katarzyna M. (2009) Representing time: an essay on temporality as modality. Oxford: Oxford University Press.
Klaas, Birute (1988) „Indirektne objekt eesti keeles”. Keel ja Kirjandus 1, 37–42.
Klaas, Birute (1999) “Dependence of the object case on the semantics of the verb in Estonian, Finnish, and Lithuanian”. In Mati Erelt, ed. Estonian: Typological Studies III, 47–83. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 11.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lyons, John (1977) Semantics. Vol. 2. Cambridge: Cambridge University Press.
Malchukov, Andrej (2009) “Incompatible categories: resolving the ‘present perfect paradox’”. In Lotte Hogeweg, Helen de Hoop, Andrej Malchukov, eds. Cross-linguistic semantics of tense, aspect, and modality, 13–31. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company.
McTaggart, J. (1908) “The unreality of time”. Mind 17, 457–474. http://dx.doi.org/10.1093/mind/XVII.4.457
Metslang, Helle (1994) Temporal relations in the predicate and the grammatical system of Estonian and Finnish. (Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen tutkimusraportteja, 39.) Oulu: Oulun yliopisto.
Metslang, Helle (1997) “On the use of the Estonian past tense forms through the last one hundred years”. In Mati Erelt, ed. Estonian: typological studies II, 98–145. (Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu, 2.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Metslang, Helle (2006) „Predikaat ajastut kogemas”. Keel ja Kirjandus 9, 714–727.
Muischnek, Kadri, Heete Sahkai (2010) „Liitpredikaadid leksikoni-grammatika kontiinuumil: konstruktsioonide produktiivsusest verbiga minema moodustatud liitpredikaatide näitel”. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 1, 2, 295–316.
Palmer, Frank Robert (1986) Mood and modality. Cambridge: Cambridge University Press.
Palmer, Frank Robert (1990) Modality and the English modals. London: Longman.
Piiroja, Piret (2010) Verb hakkama situatsiooni alguse väljendajana eesti keele ahelverbides. Magistritöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.
Pool, Raili (2007) Eesti keele teise keelena omandamise seaduspärasusi täis- ja osasihitise näitel. (Dissertationes Philologiae Estonicae, 19.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Reichenbach, Hans (1947) Elements of symbolic logic. New York: The Macmillan Company.
Sasse, Hans-Jürgen (2002) “Recent activity in the theory of aspect: accomplishments, achievements, or just non-progressive state?”. Linguistic Typology 6, 199–271. http://dx.doi.org/10.1515/lity.2002.007
Sasse, Hans-Jürgen (2006) “Aspect and actionsart”. In Keith Brown, ed. Encyclopedia of language & linguistics, 535–538. Amsterdam: Elsevier.
Sulkala, Helena (1996) “Expression of aspectual meanings in Finnish and Estonian”. In Mati Erelt, ed. Estonian: typological studies I, 165–225. (Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu, 4.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tragel, Ilona, Külli Habicht (2012) “Grammaticalization of the Estonian saama ‘get’”. (Alexandra N. Lenz, Gudrun Rawoens, eds. The art of getting: GET verbs in European languages from a synchronic and diachronic point of view. Special issue.) Linguistics 50, 6, 1371–1412.
Traugott, Elizabeth Closs (1978) “On the expression of spatio-temporal relations in language”. In Joseph E. Greenberg, Charles A. Ferguson, Edith A. Moravcsik, eds. Universals of human language. Vol. 3: Word structure. Stanford, California: Stanford University Press.
Vendler, Zeno (1967) Linguistics in philosophy. Ithaca, NY: Cornell University Press.
