Tähelepanu akendamine
DOI:
https://doi.org/10.12697/jeful.2013.4.1.06Keywords:
kognitiivne keeleteadus, tähelepanu jaotumine, kognitiivne semantika, sündmuste tõlgendamine, kontseptuaalne struktureerimine, eesti keelAbstract
Artiklis antakse ülevaade Leonard Talmy esitatud mõistest tähelepanu akendamine (windowing of attention) ja selle üldistest toimimisprintsiipidest. Ühtlasi püütakse tuua mõni näide akendamise avaldumisest eesti keele põhjal, pakkudes seeläbi võimalusi mõiste rakendamiseks ka siinses keeleuurimises. Akendamine on keeles laialt levinud nähtus, mis avaldub nii keelelises struktuuris kui ka selle aluseks olevates kontseptuaalsetes süsteemides, võimaldades kõnelejal asetada põhitähelepanu mingitele kindlatele situatsiooni osadele ning suunata seeläbi vastuvõtja tõlgendusprotsessi. Siinjuures on olulisel kohal ka tähelepanuta jäävad situatsiooni osad. Tähelepanu akendamine pakub niisiis ühe võimaliku raamistiku inimmõtlemise seletamiseks ning selle põhiprintsiipidel on märgatav ühisosa ka muude kognitiivses keeleteaduses käibivate käsitlustega. Arvestades akendamise avaldumise ulatuslikkust keeles, on see senini saanud eesti keeleteaduses ehk teenimatult vähe tähelepanu.
Windowing of attention. The article gives an overview of the concept windowing of attention introduced by Leonard Talmy, and its general principles. It also provides a few examples of how windowing occurs in the linguistic structure of Estonian and how the concept may therefore be applied in research on Estonian. The windowing of attention is an extensive phenomenon in language that is evident both in linguistic structures and the underlying conceptual systems. It provides the speaker with a means to place focus on certain portions of a situation and thereby to affect the hearer’s construal of the event, whereas the remainder of the situation that is attentionally backgrounded plays an important role in the process as well. The windowing of attention, thus, serves as one possible form to explain human thinking. In addition, its basic mechanisms share common characteristics with many approaches in cognitive linguistics. Despite this, windowing has received little attention in Estonian linguistics, and could be put into use more extensively.
Downloads
References
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 2: K. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk (2009) Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks ja Piret Voll, toim. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Fauconnier, Gilles (1994) [1985] Mental spaces: aspects of meaning construction in natural language. Cambridge: Cambride University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511624582
Fillmore, Charles J. (1982) “Frame semantics”. The Linguistic Society of Korea, ed. Linguistics in the morning calm, 111–137. Seoul: Hanshin Publishing Company.
Fillmore, Charles J. (1985) “Frames and the semantics of understanding”. Quaderni di Semantica 6, 2, 222–254.
Huumo, Tuomas (2006) „Kvantiteetti ja aika I: Nominaalisen aspektin näkökulma suomen subjektin ja objektin sijamerkintään”. Virittäjä 110, 4, 504–538.
Huumo, Tuomas (2007) „Kvantiteetti ja aika II: Nominaalinen aspekti ja suomen predikatiivin sijanvaihtelu”. Virittäjä 111, 1, 3–23.
Kasik, Reet (2001) “Analytic causatives in Estonian”. Mati Erelt, ed. Estonian typological studies V, 77–122. (Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu, 18.) Tartu.
Langacker, Ronald W. (1987) Foundations of cognitive grammar. Vol. 1: Theoretical prerequisites. Stanford: Stanford University Press.
Langacker, Ronald W. (2008) Cognitive grammar. a basic introduction. New York: Oxford University Press. http://dx.doi.org/10.1093/acprof:oso/9780195331967.001.0001
Metslang, Helle (1993) „Verbitarind ajatähendust väljendamas”. Virittäjä 97, 203–221.
Ojutkangas, Krista (2003) „Suuntaa ilmaisevat adverbiaalit, suhdesääntö ja käsin: ‘ikkunointiin’ perustuva analyysi”. Virittäjä 107, 2, 162–184.
Ojutkangas, Krista (2006) “Spatial axes in language and conceptualization: the case of bidirectional constructions”. In Marja-Liisa Helasvuo, Lyle Campbell, eds. Grammar from the human perspective: case, space, and person in Finnish, 21–39. Amsterdam: John Benjamins.
Pajusalu, Renate, Heili Orav (2008) „Supiinid koha väljendajana: liikumissündmuse keelendamise asümmeetriast”. Emakeele Seltsi aastaraamat 53, 104–121.
Pajusalu, Renate, Ilona Tragel (2007) “Words and constructions as units of categorization: the case of Estonian change predicates”. In Andrea C. Schalley, Drew Khlentzos, eds. Mental states. Vol. 2: Language and cognitive structure, 289–310. Amsterdam: John Benjamins.
Pajusalu, Renate, Neeme Kahusk, Heili Orav, Ann Veismann, Kadri Vider, Haldur Õim (ilmumas) “The encoding of motion events in Estonian”. Mila Dimitrova-Vulchanova, Emile van der Zee, eds. Motion encoding in language and space. New York: Oxford University Press. http://dx.doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199661213.003.0003
Reichenbach, Hans (1947) Elements of symbolic logic. Toronto: The Macmillan Company.
Rätsep, Huno (1978) Eesti keele lihtlausete tüübid. (Emakeele Seltsi toimetised, 12.) Tallinn: Valgus.
Talmy, Leonard (2000) Toward a cognitive semantics. Vol. 1: Concept structuring systems. Cambridge: The MIT Press.
Tragel, Ilona (2003) „Eesti keele seriaalkonstruktsioonist”. Keel ja Kirjandus 12, 919–934.
Ungerer, Friedrich, Hans-Jörg Schmid (1996) An introduction to cognitive linguistics. London: Longman.
Van Valin, Robert D. (2001) An introduction to syntax. Cambridge: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9781139164320
Veismann, Ann (2004) „Sõna üle tähendustest”. Keel ja Kirjandus 10, 762–777.
