Vene keele mõjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive

Abstract

Artiklis uuritakse vene keele mõju eesti keele sõnavarale ja morfosüntaksile; venemõjulise sõnavara käsitluses võetakse kriitiliselt kokku varasemate uurimuste tulemusi, venemõjulise morfosüntaksi käsitluses aga esitatakse rida uusi vene mõju kandidaate eesti keele grammatika erinevates valdkonda-des. Artiklis väidetakse, et võõrmõjulise morfosüntaksi uuringute „mahajäämuse“ põhjused võrreldes sõnavaraga ei ole niivõrd ideoloogilised, kuivõrd ontoloogilised. Grammatikauuenduste tekkimine ja juurdumine ei saa kunagi olla ainult teise keele mõju tulemus. Seetõttu on väliseid uuenduste ajendeid raske uurida eraldi sisemistest ajenditest. Artiklis jõutakse järelduseni, et vene keele mõju eesti keelele positsioneerub oma ulatuselt Thomasoni ja Kaufmani (1988) laenuskaalal teise ja kolmanda intensiivsusastme vahel.